Johanna Ross
Plath ja Saat, Esther ja Eed: võrdlev lugemine
johanna.ross [at] ut.ee
Tartu Ülikool
Arenguromaani tegevus toimub Teise maailmasõja järgsel ajal. Noor naisterahvas tahab saada kirjanikuks, aga tunneb esimesi katsetusi tehes, et ümbritseva ühiskonna konventsioonid on niisugusel unistusel kuidagipidi jalus. Eriti just soorolli puutuvad eeldused kammitsevad teda muuski osas. Pinge sise- ja välisilma vahel tekitab peategelases psüühiliste häireteni ulatuvaid ebakõlasid. Olulisel kohal on seksuaalsed probleemid, õieti koguni üleüldine võimetus nautida meessuhteid, mille sõlmimist temalt aga ometigi justkui oodatakse.
Umbes sedasi võiks kirjeldada nii Sylvia Plathi romaani „Klaaskuppel“ (1963) kui Mari Saadi romaani „Võlu ja vaim I. Loomade ränded“ (1990); see ajendaski kaht teost võrdlevalt lugema.
Tõsi, laadi poolest on tegu kaunis erinevate tekstidega, mis asetuvad ka täiesti erinevasse konteksti. Lahknevustena võib välja tuua näiteks grammatilise isiku, mida loo jutustamiseks kasutatakse („Klaaskuplis“ esimene, „Võlus ja vaimus“ kolmas) ja sellega kaasnevad efektid; tooni („Klaaskuplis“ sageli naljatlev-satiiriline; „Võlust ja vaimust“ pigem rahulik-mõtisklev, kuigi napp); peaaegu vastandliku lähenemise kehalisusele („Klaaskuplis“ silmatorkavalt lopsakad ja grotesksed kirjeldused, „Võlus ja vaimus“ pigem kehalisuse ilmingute tõrjumine ja vältimine) jms. Spekulatsioonina käin välja, et suur osa neist laadierinevustest on olulised nõukogude eesti kirjanduse eripärade kirjeldamisel üleüldse.
Siiski joonistub teoseid rööbitades välja ühine motiiv: mõlema peategelase isiklikes ängides ja ahistustes hakkab peegelduma mingi laiem ühiskondlik ebakõla. Plathi romaan asetub selgemini nn „hullude naiste“ diskursusse, ent võrdlev lugemine aitab ka Saadi tekstis välja tuua sedasama aspekti, mida ilmumisaegne kriitika kuigi selgesti ei toonitanud. Peaaegu paineliselt otsitakse mõlemas teoses omasoolisi eeskujusid, kellega samastumine oleks võimalik; suhted meestega seevastu kipuvad takerduma naljakalt kunstlikesse stsenaariumitesse, mida peategelased veidra kummastusega kõrvalt jälgivad. Ühtlasi väärib tähelepanu, et kesksed tegelased on kirjanduslike ambitsioonidega, mis lisab kirjeldusele veel ühe tasandi; jutuks tuleb muuhulgas naise ja intellektuaalse loomingu suhe.