Avaleht » Koolid » Suvekoolid » III suvekool 2013 » Teesid » Krista Ojasaar
Marie Underi isikule ja loomingule mõeldes meenuvad tavaliselt erootilised pitsid ja siidi siledus, külluslikud õiekobarad, siurulik printsess ja selle sama printsessi hilisem isamaaluuletaja oreool, seejärel ka meisterlikud ballaadid. Vähem tulevad meelde Underi loodusluule või ematunnetest kantud luuletused.
Ettekandes vaatlen Marie Underi luulekogude arvustusest arvustusse kordunud hinnanguid ning püüan kaardistada asjaolusid, mis panid aluse Underi kui erootilise luuletaja ning hiljem ka kui isamaalise luuletaja mainele. Samuti huvitab mind küsimus: mis oli see, mis tagas Underile klassikustaatuse ja millal õieti Underist klassik sai?