Helin Puksand
Missugune lugeja on Eesti õpilane?
Lugemisoskus on tänapäeva maailmas üks olulisemaid oskusi, milleta ei ole võimalik edukalt igapäevaelus hakkama saada. PISA 2018. aasta uuringu fookuses oli funktsionaalne lugemisoskus. Sellest uuringust võtsid osa pooled Eesti 15-aastased noored: 5316 õpilast, kellest 2651 olid tüdrukud ja 2665 poisid. Neist 4000 õpilast sooritas testi eesti keeles ja 1316 vene keeles. Osalenud õpilaste arv on esinduslik ja seetõttu saame anda tulemuste põhjal pildi, missugune on Eesti 15-aastane noor lugejana.
PISA järgi on Eesti õpilased maailma parimate lugejate seas: funktsionaalse lugemisoskuse poolest on Euroopa riikide ja OECD liikmesmaade seas Eesti 1. kohal ning maailmas 5. kohal tulemusega 523 punkti. Ettekande eesmärk on anda ülevaade, mis on nende punktide taga ja missuguseid järeldusi me võime PISA 2018 tulemuste põhjal teha. Lugemistulemusi mõjutavad nii õpilase sugu kui ka elukoht, kuid neid faktoreid õpetaja mõjutada ei saa. Lugemisoskuse arendamisel saab aga arvestada lugemisosadusega: missuguseid tekste õpilane loeb, kui sageli loetakse oma lõbuks ja kuidas lugemisse suhtutakse. On leitud, et akadeemiliste tulemuste ja lugemisrõõmu vahel on tugev seos ning see mõju avaldub mõlemas suunas. Lugemise nautimine on üheks nn tõhusaks lugejaks saamise eeltingimusi, mistõttu on oluline teada, kuidas suhtuvad õpilased lugemisse, kui palju nad loevad oma lõbuks ja missuguseid tekste nad eelistavad.