Prindi see lehekülg

Katre Talviste, Inga Sapunjan, Liisi Rünkla

Automaatkontrollitavad ülesanded põhikooli kirjandusõpetuses

Käsitleme küsimust, kuidas digitaalse õppevara tehnilised võimalused mõjutavad kirjandusõpetuse metoodikat. Kirjeldame ja analüüsime oma praktilist tööd automaatkontrollitavate ülesannete koostamisel Avita kirjastuse kirjandusõpikutes platvormil Opiq (opiq.ee). Toome välja esialgsed metoodilised järeldused ja üldistused, milleni praktiline töö on viinud.

Artikli nagu ka praktilise töö lähtekohaks on näiline konflikt ülesandepüstituse kolme komponendi vahel:

1) automaatkontrollitavad ülesanded on koolitöös väärtuslik ressurss, mis aitab vähendada õpetajate töömahtu ning pakub õpilastele tuge iseseisvas töös – sellist ressurssi tuleks võimalikult tõhusalt rakendada kõigi õppeainete puhul;

2) automaatkontrollitavad ülesanded eeldavad suletud vastuseid;

3) nüüdisaegne kirjandusõpetus keskendub oskustele opereerida avatud vastuseid nõudvate ülesannetega, suletud vastustega küsimustel on selles küll oma kindel, kuid siiski marginaalne koht.

Kuna automaatkontrollitavate ülesannete loomine on üpris aja- ja töömahukas, kerkib kirjandusõpetuse puhul seega kõigepealt kaks praktilist küsimust. Kas suure ressursikuluga luuakse töövahend, mida õppetöös kasutatakse vähe ning kõrvalistel eesmärkidel või kasutatakse seda proportsioonitult palju, nii et aineõpetuse peaeesmärgid kannatavad? Kas on olemas suletud vastustega ülesandeid, mida on asjakohane lahendada kirjandusõpetuse peaeesmärkide saavutamiseks, s.t kõrgema lugemisoskuse ja tõlgendusvõime arendamiseks? Ülesandeid luues oleme leidnud mõned tehnilised formaadid, mis selliseid ülesandeid võimaldavad, ning didaktilised funktsioonid, mida need ülesanded hästi teenivad. Praktilisest tööst koorunud ülesandetüübid ja rakendused kujutavad endast esimesi, kahtlemata juhuslikke avastusi alles kujunevas ning koos platvormidega arenevas üldpildis. Nende põhjal on aga juba võimalik järeldada, et digitaalse õppevara tehnilised võimalused ning näilised vormipiirangud, mida need võimalused sisuloojatele seavad, võivad aineõpetust metoodiliselt edasi viia.