Kristi Jõesaar
Marie Under luuletõlkijana
¨ Marie Underi tegevus luuletõlkijana
M. Underi luuletõlkeid on avaldatud alates 1919. aastast, tõlked on ilmunud ajakirjanduses, eraldi raamatutena ja kogumikes. Näiteks on M. Under eesti lugejale tutvustanud nii saksa ekspressioniste kui tðehhi luuletajaid, nii Mihhail Lermontovi kui Goethe loomingut; lisaks näited leedu, läti, soome, ungari, rootsi, prantsuse jne. luulest. M. Underi luuletõlked on uurimist väärt ka seetõttu, et tõlkija ise pidas neid sedavõrd oluliseks, et lootis need välja anda eraldi kogumikuna. Tõlkekogumikku ei ole siiani ilmunud, põgusa ülevaate M. Underi tõlkijatööst annab vaid kogu “Ääremail” II osa.
¨ Luuletõlkija Marie Underi suhtumine võõrasse teksti
M. Underi kirjades Ants Orasele, Ivar Ivaskile ja Ivar Grünthalile on muu hulgas juttu ka luule tõlkimisest: selgub, kuidas suhtub M. Under tõlgitavasse teksti, mida peab tõlkimisel kõige olulisemaks, mida kõige keerulisemaks jne. Seega on tõlkija M. Under oma vaated luuletõlkimisest ka sõnastanud: esimese ja kõige olulisema põhimõttena võib välja tuua austuse tõlgitava teksti kui võõra ehk “mitte oma” teksti suhtes ning püüde see tõlkes võimalikult täpselt edasi anda.
¨ Millistest keeltest on Marie Under tõlkinud
Marie Underi personaalnimestikus (Tallinn, 1994) on välja toodud tõlked järgmistest keeltest: gruusia, inglise, saksa, leedu, läti, mordva, norra, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, soome, tðehhi, tðetðeeni-inguði, ungari ja vene. Tegelikult võib rääkida loetletud keeltes kirjutatud luule tõlkimisest, sest otse tõlkis M. Under vaid saksa, vene, prantsuse, soome ja rootsi keelest, kuna teiste keelte puhul olid abiks kas saksa- või venekeelsed (vahe)tõlked.
¨ Marie Underi tõlgitud autorite ja tekstide valik
M. Underi tõlgitud autorite valik on väga lai, hõlmates nii tuntud kui vähetuntud luuletajaid. Olen püüdnud välja selgitada, miks on eesti tõlkekirjandus täiendust saanud just selliste autorite ja tekstidega, nagu leiame M. Underi tõlkeloomingust, ja kas tõlkijapoolne valik on olnud süsteemikindel või pigem juhuslik.
¨ Luuletõlked Marie Underi loomingu kontekstis
M. Underi tõlgitud luulet ei saa kindlasti vaadelda eraldiseisvana M. Underi algupärasest loomingust, täheldatavad on nii tõlgitud autorite mõjutused Underi luulele kui ka vastupidi – tõlkija omaloomingu mõju tõlgitud tekstidele. M. Under luuletõlkijana on mitmel juhul asetunud kaasautori positsiooni: sellele viitab näiteks luuletõlgete esitamine ka algupärast loomingut sisaldavas kogus “Ääremail” või Anna Ahmatova “Reekviemi” eestikeelne tõlge, mille tiitellehel on autorina kirjas nii Anna Ahmatova kui Marie Under.
¨ Marie Underi luuletõlgete vastuvõtt kriitikas
Luuletõlkija Under on jäänud paratamatult luuletaja Underi varju: tema omalooming sai kriitikas alati suure tähelepanu osaliseks ning sellest on arvukalt uurimusi, tõlgete kohta aga võib leida vaid üksikuid ülevaateid. Ehkki M. Underi tõlkelooming ei ole pälvinud kriitikas suurt tähelepanu, on üksikuid tõlkeid, mille puhul saab rääkida ka arvestatavast vastukajast. Vaieldamatult kõige rohkem on kirjutatud A. Ahmatova “Reekviemi” tõlkest, ka “Valik saksa uuemast lüürikast” ei jäänud retsensioonideta. Nende kahe luuleraamatu ilmumise vahele jäi üle 40 aasta ning selle aja jooksul ilmus M. Underilt mitu märkimisväärset luuletõlget. Kas aga märkimisväärseid arvustusi nende luuletõlgete kohta?