Elo Lindsalu

Nooreestlaste naine

Teatavasti põhjustas “Noor-Eesti” rühmituse tegevus murrangu 20. sajandi alguse Eesti kultuuris. “Noor-Eesti” III albumit (1909) võiks nimetada naisemantsipatsiooni erinumbriks – niivõrd valdavaks teemaks on selles naine ja soolised küsimused. Nagu nooreestlaste loomingus üldse, on ka nende naisekujutuses tähelepandav püüe Euroopale “järele jõuda”.

Väljastpoolt integreeritud mõjud võib jagada kolmeks:

1) 19. sajandil Prantsusmaal alguse saanud estetismi, dekadentsi ja sümbolismi joonte integreerimine naise kujutamisel (eriti Baudelaire’i naisekujutuse mõju);

2) Saksa filosoofide Fr. Nietzsche ja O. Weiningeri naist puudutavate ideede rakendamine nooreestlaste teostes;

3) Skandinaavia naisemantsipatsioonist lähtuv naisekujutus – uue, kõrgharitud ja iseseisva naise kirjanduslikud peegeldused.

Kõigi nende mõjutuste sulatamisega oma loomingusse heitsid nooreestlased ühiselt väljakutse senises eesti kirjanduses valitsenud realismile. “Noor-Eesti” III albumist, mis J. Semperi sõnul vastas “moodsa kirjanduse lugemisega ärahellitatud või rikutud maitsele”, analüüsin järgmisi novelle:

1) J. Randvere “Ruth” (a) kui lõpuleviidud unistus täiuslikust naisest; (b) kui Euroopa trendikamate kirjanike ja filosoofide tsitaadikogum; (c) kui naisekeha esitus esteetilise, erootilise ja ideoloogilise kehana;

2) F. Tuglase “Vilkuv tuli” kui intertekstuaalsuse näide – Platoni, Calderóni ja Baudelaire’i taaselustamine;

3) E. Vilde “Kuival” – naine kapitalismi haardes: kaup ja pornograafiaobjekt. Vilde muretseb endiselt naise inimväärikuse pärast;

4) J. Oksa “Emased” – ei ilmunud küll “Noor-Eesti” albumis, kuid käsikiri pärineb samuti 1909. aastast.