Mirjam Hinrikus
“J. Randvere “Ruth” ja O. Weiningeri “Geschlecht und Charakter””
Sellele, et “Ruthi” võis mõjutada Otto Weiningeri traktaat “Geschlecht und Charakter” (Sugu ja iseloom, 1903), on mitmed kirjandusteadlased ammu viidanud. Peaaegu kohe kui “Ruth” ilmub, mainib Weiningeri seost “Ruthiga” E. Laaman, hiljem viitavad sellele A. Kallas ja J. Semper, nõukogude ajal näit J. Undusk oma 1986. aastal kaitstud väitekirjas. Laaman väidab oma Weiningeri traktaadi lõpus, mis ilmub 1910. aastal ajalehes “Tallinna Teataja” (18. – 20. nov, nr 231- 233), et “Paljusõelutud Randvere pole oma loomisepathoses ei rohkemat ega vähemat tahtnud kui Weiningeri liig “naiselikku” naisterahvast oma uue ülinaisega parandada: sellest sai siis “Ruth””.
Selliste üldsõnaliste loosungitega “Ruthi” seostamisel Weiningeri traktaadiga ongi piirdutud. Osaliselt ilmselt seetõttu, et vähemasti nõukogude ajal ei olnud Weiningeri traktaadist eriti sünnis rääkida, teisalt on selle temaatika kõrvalejäämise põhjus olnud aga ka selles, et Aavik ise eitas avalikult oma raamatu seost Weiningeri traktaadiga. Nimelt väidab Aavik ühes oma kirjas Tuglasele, mis on pärit 1910. aasta detsembrist, et asus Weiningeri traktaati lugema alles pärast “Ruthi” ilmumist (vt Kultuurilugu kirjapeeglis. J. Aaviku ja F. Tuglase kirjavahetus 1990, Tln, “Valgus”, lk 28).
Huvitaval kombel kirjutab Aavik Weiningerist aga ka ühes teises kirjas, mis pärineb hoopis 1905. aasta detsembrist ja on adresseeritud kellelegi Alice Riksile. Selle kirja sisu on eelmisele küllalt sarnane, kuid üldtoon on palju pehmem ja distants Weiningeriga palju väiksem. Mida Weiningeri traktaat endast kujutab, milliste vahenditega “Ruthis” weiningeri “liignaiselikkust” parandatakse, kuidas see parandamine Weiningeri traktaadiga seostub ja kuivõrd ulatuslikud võiksid olla Weiningeri mõjud J. Randvere Ruthis, ongi selle ettekande teemaks.