Epp Annus
Gustav Suits ja Friedrich Nietzsche
Nietzsche avaldas 1874. aastal essee “Ajaloo kasust ja kahjulikkusest tegelikus elus”,
Gustav Suits avaldas (toimetuse nime all) 1905. aastal Noor-Eesti albumis manifesti “Noorte püüded”.
Nietzsche essee ja “Noor-Eesti” manifesti ühisjoontest:
– sarnane ajalookäsitlus;
– õnneliku, rõõmsa oleku tähtsustamine,
– tegutseja ja teoreetiku-teadlase vastandamine;
— rünnak skeptikute ja skeptitsismi vastu;
küsimine, mida peaksid noored tegema kaasaja umbunud õhkkonnas;
– eeskuju otsimine renessansist.
Nietzsche (vaba tõlge/ parafraseering):
Õnne aluseks on võime unustada, või, teaduslikumalt väljendudes, võime elada hetke vältel mitteajalooliselt. See, kes pole võimelime mattuma hetke ja unustama kõike möödunut, kes ei suuda seista [tasakaalus] nagu võidujumalanna, ilma peapöörituse ja hirmuta, ei saa kunagi teada, mis on õnn – ja veelgi hullem, ta ei tee kunagi midagi teiste õnne heaks. Ent kas pole just õnnelik-olemine või uue õnneseisundi otsing see, mis on inimelu tuumaks? Kujutlegem inimest, kellele pole antud võimet unustada ja kes seetõttu nägi kõiges vaid saamist. Selline inimene ei usu enam iseenda olemisse, ei usu endasse, ta näeks kõike hõljuvat laiali liikuvateks täppideks ja kaotaks iseenda selles saamise voolus.
Gustav Suits tsiteerib Georg Brandest:
“Küsigem, mis on see tingimine, mille läbi inimene kõigi oma võimete arenemisele jõuab, mille läbi ta kõik, mis tema võimuses seisab, korda saadab. – Tema peab liikvel olema tema ei pea mitte alalise mure ja kahkluse koorma all seisma tema peab kas õnnelik olema või ennast mõnest mõttest, eneseusaldusest või visadusest kantud tundma.
“Ja küsigem seda terve inimesepõlve ja terve rahva kohta, siis näeme, et üleüldise meeleolu ja hää tuju tekkimine, mille sees kõik tähtjas ja tähelepanemise vääriline sünnib, samati selle läbi tingitud on, et iga üksik ennast edasi tunneb kantama.
“Ta peab eneses tahtmist tundma ülespoole tõusvat liikumist veerema panna, ehk peab, sellest ülespoole tõusvast liikumisest kaasa kistud, märkama, et päri-tuul või püüete sugulus teda kannab, ja ta peab oma jõu kahekordseks paisumist tundma – teadmise tõttu, et tervel ühiskogul, mille hulka ta käib, tahtmine on enesele mõju võita, et see palju oma ideaalidest on täide saatnud ja selleks tegev on, et veel palju täide saata.
“Nii tunnevad terved inimesepõlved rahvaste hulgas, kui neist sügav kultuuri- või iluvaimustus läbi kohiseb, nagu Italias renaissansi ja Saksamaal humanismuse ajal —-
Oma käe peal püüab ta siis edasi, täis ettevõtmise vaimu, elujulgust ja usku oma rahva tuleviku sisse.”
“NOORTE PÜÜDED” = NIETZSCHE + BRANDES + EESTI RAHVUSLUS + EUROOPA KULTUURI IHALUS