Aija Sakova
Boriss Pasternaki ja Ivar Ivaski kirjade poeetiline dialoog
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis on alates 2016. aastast hoiul eesti-läti päritolu Saksamaal Marburgis hariduse saanud ja suurema osa oma elust USAs Northfieldis elanud kirjandusteadlase ja luuletaja Ivar Ivaski (1927–1992) arhiiv. Sellest arhiivist leiab Ivaski kirjavahetusi autoritega üle maailma (kokku üle 500 kirjavahetuse). Teiste hulgas sisaldub arhiivis ka põgus (seitsmest kirjast koosnev), ent sisutihe kirjavahetus Ivaski ja vene luuletaja Boriss Pasternaki (1890–1960) vahel.
1959. aasta augusti lõpus, kui Ivask saadab oma esimese kirja Pasternakile, töötab ta Northfiledis saksa keele ja kirjanduse õpetajana. Tema esimesed kirjandust käsitlevad artiklid ilmusid mõned aastad varem väliseesti ajakirjas Tulimuld. Toona 31-aastase Ivask elu on kujunemisjärgus ning suurem osa kirjanduslikest dialoogidest alles ees ootamas. Maailmakirjandusalase ajakirja Books Abroad, hiljem World Literature Today peatoimetajana tööle asumiseni on jäänud kaheksa aastat. Samal ajal on Ivask juba kirju vahetanud nii mõnegi temale olulise kirjanikuga. 1951. aastal saab alguse kirjavahetus (välis)leedu luuletaja Henrikas Radauskasega (1910–1970), 1952. aastal hispaania luuletaja Jorge Guilléniga (1893–1984), 1957. aastal austria kunstniku ja luuletaja Oskar Kokoschkaga (1886–1980), 1958. aastal austria romaanikirjanikuga Heimito von Dodereri (1886–1966) ja soome luuletaja Tuomas Anhavaga (1927–2001). Mitmete autoritega võtab Ivask ühendust pärast seda, kui on nende loomingu kohta avaldanud käsitluse. Nii on see Guilléni ja Dodereri, aga ka Pasternakiga.
Ivaski esimene kiri (1.09.1959) jõuab Northfieldist Pasternakini Peredelkinosse Moskva lähistele septembri keskpaigas aastal 1959, napilt aasta pärast Nobeli preemia määramist ja Pasternaki sunnitud lahtiütlemist sellest. See on aasta, mil Pasternakile tuleb ligikaudu 50 kirja päevas, suurem osa neist läänest, ja ta püüab neile vastata. Pasternak vastab ka Ivaskile, kes on saatnud talle valiku oma luuletusi. Kirjades hargneb lahti imeline poeetiline dialoog, kus vahetatakse infot raamatute ning inimeste kohta, analüüsitakse luuletõlkeid ning mängitakse luule kujunditega.