ANDREAS W
boreaalne platoo. kodukäija kehastumine
boreaalne maailm on siin selle jutu alushüpotees. see on väga subjektiivne jutt. ärge oodake siit suuri üldistusi ja ülehaaravaid hüpoteese. boreaalne kultuur on üksinduse kultuur. ma räägin selle üksinduse nimel. üldistus ei kaalu minu silmis grammigi rohkem kui üksikisiku individuaalne kogemus
kunagi oli boreaalne maailm olemas füüsilisemal ja terviklikumal kujul kui praegu. praeguseks on tema reaalne olemasolu taandunud, pudenenud ja lõhutud. valge inimese kultuur on ta alla neelanud. ma tean, et ma kuulun boreaalsesse kultuuri ja ma ei kavatse tema allaneelamisega leppida. ma ei ole nõus loobuma sellest, mis on päris minu oma. ma kasutan valge inimese kultuuri, aga ma ei kuulu sellesse orgaaniliste sidemete läbi. ma kuulun sellesse teise, boreaalsesse maailma. ma räägin tema nimel
see on maailm, mis praegu oma fragmentaarses terviklikkuses asub peamiselt üksikute lokaalsete tähendustsentritena juhuslike peade sees. kirjutamine, mis ilmub alati kõrvalekaldena. selgesti nähtava baasstruktuuri puudumise tõttu. süsteem, mis ei haaku iseendaga
see, millest ma räägin, võiks peaagu olla boreaalse kildkirjanduse manifestatsioon – üksildane, ebakindel ja hajuv. maailm, mida enam ei ole. mõtteviis ja väljendumismoodus, mis ikkagi veel on. sellest tekkiv vastuolu nähtava ja nähtavale tuleva tekstruumi vahel
boreaalse kirjutaja konflikt – see on sobimatus euroopalikuga, sobimatus üleüldse olemasoleva kirjanduse traditsioonidega, sobimatus iseendaga. ta ei sobi kuhugi
selle sobimatuse läbi on ta isegi omas keeles võõras. seda me näeme baturini väljakaldumises kirjanduse põhivoolust. seda me näeme kõivu väljakaldumises kirjanduse põhivoolust. boreaalne kirjutaja on üksildane. see on tema loomulik positsioon. see üksindus on vältimatu ja lõplik
boreaalses tekstis ilmuvad meile mõned printsiibid. näiteks. tekstruum kui aegruumi funktsioon. muinasjutu emuleerumine realiteeti. boreaalne platoo – kõrgkirjanduse igavene olematus. etnofuturism kui võimalus boreaalse kõrgkirjanduse ilmumiseks. etnofuturism kui võimalus boreaalse kõrgkirjanduse vältimiseks. boreaalse platoo lõhkumine kui viga, kui struktuurihälve, kui paratamatus
see ei saa olla üleüldiselt mõistetav ja selge jutt. selgus on praktilise kogemuse tulemus. millist praktilist kogemust saab olla valge inimese kultuuriruumi kuulujal boreaalse maailma vastas seistes? ärge tehke nalja, sõbrad
andreas w
kirjutaja
8.06.2000