Anneli Mihkelev
Naine mehe peas: Arvo Valtoni erootilised fiktsioonid
Arvo Valtoni novellikogu “Kahekesi” koondab 25 eri süþee ja erinevate tegelastega lugu mehe ja naise suhetest. Sellele hakitusele vaatamata moodustavad need novellid raamatuna siiski terviku, mille peategelaseks on esimeses isikus jutustav mees, kes kannab kirjanik Arvo Valtoni pseudonüüm-perekonnanime Valton. Tegevuspaigadki on sageli esitatud konkreetses ajas reaalsetena, nii et jääb mulje autorist, kes ei loo väljamõeldud lugu, vaid hoopis meenutab noorust ja möödunut ning sellega seonduvaid armuseiklusi. Ometi pole tegemist kirjanik Arvo Valtoni päevikuga, vaid “homodiegeetilise narratiiviga, kus jutustaja on ise üks tegelane” (Sutrop 1996: 302). Arvo Valton kui autor jutustab seega narratiivset teksti, kuid lugu, mida fiktsionaalne narratiiv esitab, jutustab fiktsionaalne Valton, novellide meespeategelane, ja tema meenutusi läbielatud armuseiklustest kujutabki päris-Valton. Seega kirjanik ja kodanik Valton-Vallikivi ühtaegu nii varjab kui rõhutab oma kohalolu neis erootilistes novellides, ähmastades lugeja jaoks fiktsionaalse ja faktuaalse narratiivi piirid.
Arvo Valtoni novellide naistegelased esitatakse lugejale fiktsionaalse Valtoni silmade läbi. Tihti on nad nimeta, sest nimi pole jutustajale kas meelde jäänud või on see ununenud või on tegemist hoopis vaimumaailmast pärit naisolevusega – seega rõhutatakse nende puhul pigem fiktsionaalsust kui faktuaalsust, kuid nad mängivad olulist rolli minategelase soorolli tunnetamises, omaksvõtus ja muutumises. Arvo Valton näitab, kuidas kultuur kujundab soorolle.
Et Valton esitab kõik seiklused tagasivaatena minevikku, meenutusena, siis tekib opositsioon noorema fiktsionaalse Valtoni ja vanema, jutustava fiktsionaalse Valtoni vahel, mis väljendub eneseirooniana, teatava pilkena, et allutakse kultuuri ja ühiskonna poolt dikteeritud soorollidele. Seega on Valtoni novellikogu ühe mehe arengulugu varasest noorusest küpse pensionieani ning oluline märksõna on seejuures tagasivaatav eneseiroonia, mis laieneb ka kultuurile ja ühiskonnale suunatud irooniaks.
Kirjandust
Allik, Jüri 1997. Psühholoogia lihtsusest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
Currie, Gregory 1990. The Nature of Fiction. Cambridge, New York, Port Chester, Melbourne, Sydney: Cambridge University Press
Freud, Sigmund 1999. Inimhinge anatoomiast. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
Freud, Sigmund 1962. Three Essays on the Theory of Sexuality. New York: Basic Books
Liiv, Toomas 1997. Arvo Valton novellikirjanikuna. – T. Liiv, Proosast. Tallinn: Virgela, lk. 100-108
Searle, John R. 1979. Expression and Meaning. Studies in the Theory of Speech Acts. Cambridge, New York, Port Chester, Melbourne, Sydney: Cambridge University Press
Sutrop, Margit 1996. Mis on fiktsioon. – Akadeemia, nr. 2, lk. 292-305
Valton, Arvo 1999. Kahekesi. Novelle aastatest 1967-1998. Tallinn: Virgela