Berk Vaher

HÕIKEKAUGUSES, KUID LEVIST VÄLJAS? KAMBAVAIMU KUJUTAMINE JA HAJUTAMINE EESTI NOORSOOKIRJANDUSES. Visandeid.

Kas eesti kirjandus, mida loevad 1990ndate noored, on tõepoolest pretsedenditult suurel määral individualistlik – või on senine ettekujutus noorsookirjandust defineerivast kambavaimust olnudki petlik? Või kui kambavaim varasemais teostes siiski leidus, siis kumb kadus enne – kas vaim või lugeja usk? Ja miks? Või on vaim ja usk mõlemad paigutunud hoopiski mujale, väljapoole (kanoonilist) kirjandust? Miks autorite hoogne grupeerumine ei kajastu kummati kirjutatavas? Nendele küsimustele üritan oma sõnavõtus vastata, vaadeldes nooremeelsust proosas esimese vabariigi sünnist kuni milleeniumini; tehes oletusi kambavaimu suhetest võimuga, enda ja mujaltmääratud (ühis)identiteedi vahekordadest, isikliku õnne tõttvaatamisest patriotismi ja kosmopoliitsusega. Ettekande vältus on arvatavasti pool tundi.