Eduard Parhomenko
Produktiivne raudteeõnnetus: Heidegger ja kirjandusteadus
Oma mälestustes märgib Max Kommerell (1902–1944), Stefan George ringkonnist võrsunud saksa kirjandusteadlane, Martin Heideggeri Hölderlini luule tõlgitsustega seoses: ein produktives Eisenbahnunglück / produktiivne raudteeõnnetus. See kujundlik ütlus laseb aimata Heideggeri luulekäsituse ja kirjandusteadusliku lähenemisviisi erimõõtelisust, ent ühtlasi nende kokkupuute katastroofilisust (kr katastrophē – pööre).
Luule saab Heideggeri mõtlemisele tähenduslikuks 1930. aastate teisest veerandist Hölderlini hiliste hümnide tõlgitsemise läbi. Järgnevalt on Heideggeri mõtlemine olnud loovas kahekõnes ka Pindarose, Stefan George, Georg Trakli, Rainer Maria Rilke, Johann Peter Hebeli, René Chari, Paul Celani luulega. Hölderlini luule mõju Heideggeri mõtlemise teisenemisel on jälgitav nt ka eesti keelde tõlgitud teostes “Kunstiteose algupära”, “Hölderlin ja luule loomus” (http://www.ut.ee/flfi/), “Sissejuhatus metafüüsikasse”.
Heideggeri interpretatsioonidest olid vahetult mõjustatud kaasaegsed silmapaistvad germanistid nagu Max Kommerell, Emil Steiger ja Beda Allemann. Nüüdisaegses kirjandusteoorias ja -teaduses on Heideggeri mõju poststrukturalismi ja dekonstruktsiooni vahendusel sügav, ent justkui teada ja talitsetud.
Ometi võib ka tänasel päeval Heideggeri mõtlemise ja kirjandusteaduse kokkupuude sündida katastroofina. Või juhtuda õnnetusena, mis heidutab ja peibutab ning võib panna kättemaksu hauduma nii mõnegi ambitsioonika uurija isiklikult.