Eliisa Puudersell

M-äng Mati Undi loomingus

Millest me räägime, kui me räägime mängust? Ettekande pealisülesanne on avada, mida võiks tähendada mõiste „m-äng”[1]Mati Undi loomingus. Kui aga peamiselt peetakse Undi puhul klassikalisteks postmodernistlikeks teosteks 1979. aastast pärinevat „Sügisballi” ning 1990. aastal ilmunud romaane „Öös on asju” ja „Doonori meelespea”, siis oma uurimuses keskendun hoopis tema 1970. aastate alguspoole lühiromaanidele „Tühirand” ja „Via regia”. Viimastes on peale modernistlike tendentside ka palju postmodernistlikke jooni, sest teosed kuuluvad Undi loomingus üleminekuperioodi, jäävad n-ö piiri peale. Ettekandes kirjeldan, kuidas mõistete „äng” ja „mäng” suhte kaudu ilmneb valitud teostes modernismi ja postmodernismi keeruline vahekord ja piiripealsus.

[1] Mõiste pärineb Epp Annuse toimetatud „20. sajandi mõttevoolude” sissejuhatuse postmodernismi tutvustavast lõigust. See tähendab, et modernismist tuntud äng sai postmodernismis endale eesliite „m” ja muutus hoopiski mänguks.