Eneken Laanes

Mina mitmekordsus Ene Mihkelsoni “Ahasveeruse unes”

Ettekanne võtab vaatluse alla Ene Mihkelsoni romaani „Ahasveeruse uni“ jutustamissituatsiooni ja käsitleb subjekti teemat kirjandustekstis kõigepealt jutustajakuju põhjal. „Ahasveeruse unes“ on romaani „lugu“ – peategelase isa surma asjaolude uurimine – esitatud peegli ees istuva peategelase suulise jutustusena iseendale. Jutustaja vestleb endaga enamasti mina-tema vormis. Üks minadest räägib ja teine peamiselt kuulab ning kommenteerib. Vahel astub aga kuulav mina jutustava minaga vaidlusse ja pöördub tema poole sina vormis. Ene Mihkelson on rõhutanud, et tema romaanides on oluline teelolek – seega mitte seisundid, vaid protsessid (Sirp 19. V 2006). Ettekanne püüabki isikuliste asesõnade kasutuse põhjal joonistada välja enesega vestlemise dünaamika.

Ettekande teises osas otsitakse vastust küsimusele, mis on dialoogilise jutustamissituatsiooni ja lõhenenud jutustajakuju funktsioon romaani kui terviku seisukohalt ning kuidas on see kujutusvõte seotud filosoofilisema subjektiküsimuse – inimeseks olemise teemaga, mille üle jutustaja oma mõtisklustes pead murrab.