Ludwig Uhland kuulus järelromantilisse švaabi koolkonda, kirjutades rohkesti rahvapärast lembe- ja looduslüürikat, mida on palju ka viisistatud. Eriti silmapaistvad on L. Uhlandi ballaadid, millest suur osa tugineb ajalooainele.
L. Uhland oli silmapaistev saksa keskaegse rahvaluule uurija, kes koostas suure saksa rahavalaulude kogu “Alte hoch- und niederdeutsche Volkslieder” (2 kd, 1844-45). Samuti sai L. Uhlandist üks germanistika rajajaid.
L. Uhlandi luulet on 19. saj. lõpus peale G. Wulff-Õie eestindanud ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula, Jakob Tamm ja Martin Lipp.