Jaan Rapp

Aspeli paindlikkus ja paindumatus

Minu ettekanne räägib eesti kirjandusteadlasest ja romaani filoloogist Aleksander Aspelist (1908-1975) selle nurga alt, mis puudutab tema hinnanguprintsiipe oma kaasaegsetele ja nende kirjutistele. Võrdlen omavahel Aspeli eetilisi ja kirjanduslikke põhimõtteid eri aegadel, ka eri tingimustes. Toetun Aleksander Aspeli kirjavahetusele ja tema kirjanduslikes ajakirjades (“Looming”, “Eesti Kirjandus”, “Mana”, “Tulimuld”) avaldatud kirjutistele. Selle abil püüan leida seda osa Aspeli vaadetest, mis teatud asjaolude survel muutus, aga ka seda, mis jäi muutumatuks.
Lisaks kavatsen rääkida Aspeli vastuvõtlikkusest kirjanduselu muutustele, et vaadelda kuivõrd läks ta kaasa (eelkõige) prantsuse kirjandusteaduses) valitsevate tendentsidega. See peaks andma ainu ka sellest, kuivõrd on Aspel oma kirjandusteadusliku tegevuse kaudu rikastanud meie kirjanduskäsitlust mujal populaarsete analüüsimeetodite rakendajana.