Janika Kronberg
Maroko „diskursus“ eesti kultuuris
janika [at] kirmus.ee
Eesti Kirjandusmuuseum
Oma jalgadega näen ma kõige paremini.
James Holman (1786–1857)
1. Eesti kultuuriloos on Maroko üks produktiivsemaid eksootilisi maid. Nagu ikka, algas kõik vahendatud ajaleheteadetest 19. sajandil. Näiteks Pärnu Postimehes avaldas J. V. Jannsen teateid Hispaania-Maroko sõjast (1859–1860), kommenteerides neid isikupärasest ja ajastuomasest (kolonialistlikust?) vaatepunktist. 1902 viibis Tangeris keegi eestlane, kes A. O-eri pseudonüümi all avaldas 1903 „Olevikus“ kirjutise Maroko maast ja rahvast, valitsemisest ja probleemidest.
2. 1920. aastate lõpul ja 1930. aastate algul oli paljude teiste maade kõrval ka Maroko kõneks ärimeeste ja poliitikute ringkondades ühenduses majanduskriisi, väljarände ja kolooniate asutamise ideega. 1929 asutati Casablancas Eesti aukonsulaat, mis hiljem tegutses Marrakechis, ja tekkiski ca 15 inimesest koosnev „koloonia“. Elavnes kaubavahetus, bilansiga Maroko kasuks. Aastail 1924–1939 importis Eesti Marokost 1 444 tonni kaupu ca 270 000 krooni väärtuses ja eksportis 973 tonni 213 000 krooni väärtuses. 1933–1934 elas Marokos, peamiselt Marrakechis Karl Ast-Rumor, püüdes arendada äritegevust. Ajalehtedes ilmus teateid laadis „Eesti kaubad vallutavad Aafrikat“. 23.XII 1934 kirjutas Pärnu Päevaleht: „Asti töö on vilja kannud. Maroko turgudel võib nüüd saada eesti võid, juustu, suitsuvorsti, kilusid ja valget viinagi. Karl Asti eeskuju aga näitab, et tragi mees ei jää kusagil hätta.“
3. Tuglase reisiga 1928 algab teadlik Põhja-Aafrika, sh Maroko hõlvamine eesti kirjasõnas. Omaette raamatutena on ilmunud:
- Friedebert Tuglas: „Teekond Põhja-Aafrika“. 1928–1930. Kolmas osa „Maroko“. 1930.
- Aino Kallas: „Maroko võlus: väikesed kirjad Marokost“. 1932. (Orig. soome k 1931)
- Karl Ast-Rumor: „Allah ja ta rahwas: tähelepanekuid ja elamusi Marokos“. 1936.
- Eduard Mäll: „Võõrleegioni trikoloori all (La Légion étrangère): Alžeerias, Marokos, Sahaaras, Tuneesias.“ 1938.
- Leonora Peets: „Maroko taeva all“. 1983. (Arvestatavat sellega seotud lisa pakuvad Rein Taagepera mälestused.)
- Kätlin Hommik-Mrabte: „Minu Maroko ehk maailma teistpidi vaatamise õpik“. 2010.
- Kunstis on Marokot jäädvustanud seal aastail 1938–1938 elanud, kuid eestlastega mitte suhelnud Eduard Wiiralt.
4. Tänapäeval võiks öelda, et Karl Asti teedrajav tegevus on olnud jätkusuutlik ja viljakandev. 2012. aasta veebruaris oli Maroko Eestist kaupade sisseostjate hulgas üheksandal kohal (eksport Eestist nelja esimese kuu jooksul 29 miljonit euro eest kaupu, bilanss 28,8 miljonit eurot Eesti kasuks!).