Johanna Ross
Noored ja kaanon (ajakirja Värske Rõhk proosakaastöö ainetel)
Värske Rõhu suhteliselt värske proosatoimetajana tahan oma ettekandega pakkuda mõttelist jätku jutule, mida siinsamas Nüplis rääkis eelmisel suvel eelmine proosatoimetaja Matis Song. Kui tema andis ülevaate ajakirja proosakaastööst peaaegu kogu Värske Rõhu ajaloo vältel, siis mina täpsustan ja liigendan seda ülevaadet oma läinudaastaste muljete põhjal. Ühtlasi püüan teha üldistusi saadetud kaastöö seoste kohta kaanoniga.
Kui uskuda, et mingi kaanon kuskil siiski veel alles ja olemas on, võiks noorte autorite suhe sellega olla tähtis. On ju paljuski just noored peamine „kaanoni sihtgrupp“: sageli defineeritakse kaanonit selle järgi, mida peetakse järeltulevatele põlvede õpetamise vääriliseks ja mida mitte. Samas ei kaasajastu see õpetatav kaanon reeglina teab kui kähku – kuigi tõsi, viimasel ajal on kurdetud just nimelt selle liiga kiire ja rabistava muutmise üle. Igatahes tekib nii küsimus, kas, kust ja millise kaasaja kaanoni saavad noored. Teatavat nõrka ja hubisevat valgust heidavad sellele vahest vastused Värske Rõhu „ankeedile“, mis ärgitab noort autorit panema kirja ka oma lugemisharjumused.
Teine tekkida võiv küsimus on see, kuivõrd ühte jalga ja missuguse kaanoniga käivad noored autorid ise kirjutades. Oletan, et noorte tekstid harmoneeruvad kõige paremini n-ö mulluse kaanoniga, sedasorti kirjutamisviisiga, mis on parasjagu jõudnud populariseeruda, ent mille sisuline kõrgaeg on ehk juba möödas. Seda võiks tingida soodumus kirjutada „nii, nagu üldiselt kirjutatakse“. Värske Rõhu näitel tundub seda mõtet toetavat niihästi naturalistlike kui kergelt üleloomulikkusse kalduvate tekstide suur osakaal viimase aasta kaastööde hulgas. Samal ajal ei ole ajakirja kuigi palju saadetud kaastöid, mis lähtuksid näiteks nn eksp-kirjandusest, kuigi ka see on pildil juba mõnda aega ning on akadeemilistes ringkondades kahtlemata tunnistatud kaanoni osaks. Nähtavasti ei ole see kaanon noorema publiku jaoks üldse mingi kaanon ja/või lihtsalt filtreerivad noored autorid loetust ja kuuldust välja enda arvates jäljendamist väärt osad. Kuidas see toimub, võikski olla arutamist väärt.