Joosep Susi
Ideoloogiline kõne. Tähelepanekuid kirjandusõpetusest
Ainekursuste alguses tavatsen naasta Juri Lotmani juurde. Nimelt seisab „Kunstilise teksti struktuuri“ päris alguses tabav poleemiline väide: „Niisiis, tugevasti koolipraktikasse sööbinud metoodika, mille kohaselt vaadeldakse eraldi „ideelist sisu“ ja „kunstilisi iseärasusi“, põhineb kunsti põhialuste mittetundmisel ning on kahjulik, sest süstib massilugejasse väärkujutlust kirjandusest kui viisist esitada pikalt ja ilustatult neidsamu mõtteid, mida saab öelda lihtsalt ja lühidalt.“ Kohe selsamal leheküljel tsiteerib Lotman seejuures Lev Tolstoid, kes on „Anna Karenina“ kohta väitnud: „Kui ma oleksin tahtnud sõnastada kõike seda, mida soovisin öelda romaanis, siis oleksin pidanud kirjutama sellesama romaani, mille algul kirjutasin.“ Lotmanlikult kaht tsitaati kommenteerides võiks öelda, et nn naiiv-positivistlik kirjandusõpetus, teema- ja motiivikeskne ilukirjandustekstide käsitlemine, kus vahel jälgitakse ka üksikuid kompositsioonielemente ja joonitakse alla metafoore, ei tegele niivõrd sekundaarse, vaid pigemini esmase mudelsüsteemiga. Ilukirjandusteost võib ju lugeda mitut moodi, võib lugeda ka nii, et ilukirjandus ise läheb kaotsi.
Ilukirjandustekstide lugemisel ei saa mööda minna tekstitasandist, sest tekst ise ja selles sisalduvad keelenähtused on eesti keele ja kirjanduse õpetuse ainesisu, meie huviobjekt. Kirjanduse kui õppeaine missioon võiks sedakaudu olla muu hulgas tekstitasandi nähtavaks tegemine ehk kirjanduse kirjaoskuse tekitamine/toetamine. See saab avalduda vaid ilukirjanduskeele, poeetika avastamise teel. Kirjanduses kui lugemiskeskses aines võiks õppija omandada peamised lugemise tehnilised võtted, kuid mitte ainult, ta võiks näha ka selle aine tuuma, iseärasusi – poeetikat, kujundit, ilukirjandust.
Ideoloogiliselt laetud ettekandes annan ülevaate kirjandustekstide käsitlemisega seotud tähelepanekutest, mis on kogunenud viimastel aastatel tehtud tunnivaatlustest ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala üliõpilaste töödest. Kirjeldan olulisemaid silma torganud kitsaskohti ja pakun neile võimalikke teoreetilis-metoodilisi lahendusi.
Ettekande fookuses on viis suuremat teemakobarat.
- Toestamine tervikteoste käsitlemise ajal (protsesslugemine, baasvajaduste toetamine, lugemisdünaamika).
- Ilukirjandustekst kontakttunnis (häälestusfaas, eesmärgi ja lugemisfookuste seadmine, osaoskuste vaheldumine, mitmikülesanded, küsimuste esitamine).
- Metoodilised materjalid ja õpetajate käsitööoskus. Lähilugemine kirjandusõpetuses.
- Metoodilised materjalid ja õpetajate käsitööoskus. Lähilugemine kirjandusõpetuses.
- KUHU ON LUULE JÄÄNUD?
Ettekande lõpus naelutan Liivi Muuseumi seinale kirjandusõpetuse manifesti.