Kadri Naanu
Vaikusest ja vastutusest: M. NorbeSe Philip’i luulekogu „Zong!“
1781. aastal orjalaeval aset leidnud massimõrv, kus kindlustusraha nimel heideti üle parda 150 aafriklast, on lisaks ajaloolastele ainest pakkunud ka ilukirjanikele. Laeval toimunu on aluseks 1997. aastal ilmunud Guyana päritolu briti kirjaniku Fred D’Aguiari romaanile „Feeding the Ghosts“, 2007. aastal Londonis Greenwichi teatris esietendunud Margaret Busby näidendile „An African Cargo“ ja kanada kirjaniku M. NorubeSe Philip’i 2008. aastal ilmunud eksperimentaalsele luulekogule „Zong!“.
Tänapäevasel lugejale puudub otsene juurdepääs sündmustele, millel need tekstid põhinevad. Seetõttu hakkavad taolised ajaloolise sündmuse ilukirjanduslikud tõlgendused arhiivdokumentidele lisaks selle juurdepääsuna funktsioneerima, kujundades lugeja arusaama laeval toimunust. Ilukirjandustekstide toimimine mälu abivahendina või ajaloolise teadmise (taas)loojana on seotud kirjanikuvastutusega ja küsimusega: Kuidas jutustada Zongil aset leidnud sündmusi mõrvaohvreid ja nende kogemust austaval viisil, surumata peale meelevaldseid tõlgendusi, mis toimivad teatud lingvistilise või diskursiivse vägivallana?
M. NorubeSe Philip on valinud laeval toimunud sündmuste kujutamiseks mitte-realistliku kujutamislaadi ja väljendusviisi, mis luulekogu kestel liigub konventsionaalsemast järjest eksperimentaalsema ning sõgedama poole. Autor on sulgenud end laeval toimunule järgnenud kindlustusvaidlusega (mitte mõrvaprotsessiga) seotud ajaloolise dokumendi esindatud diskursusesse, kasutades ainult sealt pärit sõnu. Ta on võtnud endale eesmärgiks kõneleda dokumendist pärit sõnade abil luulekeeli laeval toimunust sealseid sündmusi narrativiseerimata. Lõpptulemus on graafilise luule kogu, milles sõnadest ja värsiridadest enam kõneleb lehekülgedele jäänud vaikus. Selle vaikuse lugemine ja tõlgendamine võib lugejale ilma eellugu teadmata aga üsna raskeks osutuda. Raamatusse lisatud essees pealkirjaga „Notanda“ selgitab autor oma taotlused teksti kirjutamisel lahti, tehes nii lugeja ülesande lihtsamaks, kuid selgitamata viimase vastutust selle luulekogu lugemisel.
Milline on aga lugeja vastutus selle NorubeSe Philipi loodud krüptilise narratiiviga kohtudes? Kui lugeja on autori taotlusi mõistnud, kas ta peaks austusest Zongi ohvrite vastu otsima luulekogu sõnadevahelisest vaikusest seda lugu, mille jutustamine autori seisukohalt on võimatu, kuid vajalik?