- Suvekoolid
- › XI suvekool 2021 | DIDAKTILISE PÖÖRDE OTSINGUIL
- › X suvekool 2020 | KIRJANDUSE (PO)EETILINE RUUM
- › IX suvekool 2019 | KIRJANDUSE EMPAATILINE HÄÄL
- › VIII suvekool 2018 | RAHVUSLUS JA RAHVUSMÕTE
- › VII suvekool 2017 | KIRJANDUSE PIIRID
- › VI suvekool 2016 | TEEDRAJAV KÄÄNE
- › V suvekool 2015 | KRIITIKA VÕRGUS – SAAK VÕI KÜTT?
- › IV suvekool 2014 | PULBITSEV PERIFEERIA
- › III suvekool 2013 | LUGEDES RÄNDAVAID PILVI…
- › II suvekool 2012 | PEEGELDUSED KIRJANDUSE SEES JA ÜMBER
- › I suvekool 2011 | KAOTATUD KLASSIKA: LÄHILUGEMINE
- Kevadkoolid
- › XVII (XXV) kevadkool 2010 | 00NDATE KIRJANDUS JA KRIITIKA: KAS TÕESTI 0:0?
- › XVI (XXIV) kevadkool 2009 | ARHIIV JA NARRATIIV: VIHJEGA EESTI KIRJANDUSLOOLE
- › XV (XXIII) kevadkool 2007 | KUIDAS JUTUSTADA KIRJANDUSE AJALUGU?
- › XIV (XXII) kevadkool 2006 | SUBJEKT JA KIRJANDUSLIK TEKST
- › XIII (XXI) kevadkool 2005 | KIRJANDUS JA FILOSOOFIA
- › XII (XX) kevadkool 2004 | QUO VADIS, EESTI KIRJANDUS?
- › XI (XIX) kevadkool 2002 | TEOORIA: AN SICH VÕI FÜR UNS?
- › X (XVIII) kevadkool 2001 | KOLUMBUS OLI NAINE…
- › IX (XVII) kevadkool 2000 | “VÕÕRAS” EESTI KIRJANDUSES
- › VIII (XVI) kevadkool 1999 | MUUTUSTE MEHHANISMID
- › VII (XV) kevadkool 1998 | ARHIIV JA AVALIKKUS. KULTUURILOO ALLIKAD
- › VI (XIV) kevadkool 1997 | KIRJANDUSE KEHTESTAMINE: PROOSA
- › V (XIII) kevadkool 1996 | TRADITSIOON JA PLURALISM 2. KIRJANDUSLUGU
- › IV (XII) kevadkool 1995 | ISEENDAS(T) OLEMINE: SÕNAD, ÜMBRUS
- › III (XI) kevadkool 1994 | PIIRIRIIGIST PARIISI – TAGASI, NUUSTAKULE.
- › II (X) kevadkool 1993 | VAIMU JA VÕIMU VAHEL
- › I (IX) kevadkool 1991 | ELULÄHEDUS ENNE JA NÜÜD
- Kevadsessioonid
- Galerii
- Kõik fotod
- X Suvekool 2020
- IX suvekool 2019
- V suvekool 2015
- II suvekool 2012
- XVI (XXIV) kevadkool 2009
- XV (XXIII) kevadkool 2007
- XIII (XXI) kevadkool 2005
- XII (XX) kevadkool 2004
- X (XVIII) kevadkool 2001
- IX (XVII) kevadkool 2000
- VIII (XVI) kevadkool 1999
- VII (XV) kevadkool 1998
- VI (XIV) kevadkool 1997
- V (XIII) kevadkool 1996
- IV (XII) kevadkool 1995
- II (X) kevadkool 1993
Prindi see lehekülg
Kairit Kaur
Püüdes tabada fantoomi ehk kes oli Juliane Flemming?
kairitkaur [at] hot.ee
Tartu Ülikool
Tutvustades ühe esimese tuntud Balti kirjanaise, Elisa von der Recke (1754–1833) kirjanduslikke eeskujusid, mainib tema esimene biograaf, saksa vaimulik luuletaja, lastekirjanik ja ühtlasi Elisa elukaaslane Christoph August Tiedge (1752–1840) enam või vähem tuntud autorite kõrval, nagu Christian Fürchtegott Gellert, Johann Friedrich von Cronegk, Christoph Friedrich Neander ja Christoph Martin Wieland, vaid üht naisluuletajat, kedagi salapärast Juliane Flemmingit, kellest vaikivad aga nii kirjanduslood kui ka Elisa enda ulatuslik pärand. Kes oli Juliane Flemming ja kuidas sattus tema nimi Tiedge biograafilisse visandisse?