☰
Prindi see lehekülg

Katrin Puusepp

GERMAANILINE HINGEELU: Saksa keele mõju Marie Underi kogus “Sonetid”, ballaadis “Kotermann” ja luuletuses “Ja langes üks täht”

Marie Underi (1883-1980) kujunemislugu on piisavaks põhjuseks, et otsida tema loomingus nii keelelisi kui n.-ö. hingeelulisi germanisme. Lähema keelelise vaatluse alla ongi valikuliselt võetud esikkogu “Sonetid” (1917), ballaad “Kotermann” (1927) ning luuletus “Ja langes üks täht” (1958). Tekstide puhul on lähtutud nende esmakordselt trükis ilmunud algkujust, mis võivad hilisematest versioonidest redigeerimise tõttu kohati erineda.

Et ajaline distants ja eesti keele üldine kõrge germaniseeritus (u. 30%) on raskendavaks teguriks vahetegemisel personaalse luulekeele ja keelelise saksapärasuse vahel, siis on spetsiifiline keeleteaduslik termin ‘germanism’ asendatud väljendiga ‘saksa mõju’.

Saksa mõju on jälgitav Underi loomingu eri etappides.

Analüüsist nähtuvalt ei kao saksa mõju Underi loomingus keelelise tasandi taandudes. “Sonettides” selgelt tajutavat, kuid ballaadis “Kotermann” veel vaid nõrgalt aimuvat keelelist võõrmõju kompenseerib vorm ja taust. Rootsi germaanikeelses keskkonnas kirjutatud luuletuses “Ja langes üks täht” on keeleline külg taas aktiveerunud.

Under ja “Kalevipoeg” – midagi ühist.

Paralleele otsima ajendas ettekande pealkirjaks võetud sõnaühend “germaaniline hingeelu”, millega Tuglas iseloomustab rahvuskirjandust, seega ka “Kalevipoega”. Nagu teada, ilmus “Kalevipoja” esmatrükk (1857-1861) eesti-saksakeelse paralleeltekstina. Underi kakskeelsuse ilminguks on tema algusaastate saksakeelsed värsid ning arvukad saksa autorite tõlked (lähtudes seisukohast, et tõlkimine on looming).

Tuglas iseloomustab “Kalevipoja” isamaalisust kui baltisaksalist. Töchterschule’s Underi baltisaksalik mentaliteet süveneb, mida väljendavad tolleaegsed saksakeelsed värsikatsetused. Ka Under-Adsoni “Siurust” välja kasvanud printsessi-paaþi suhtet võib tõlgendada kui Underi teatavat baltisaksalikku eluhoiakut. Underile tähendas see roll küll mõningat isikuvabaduse piirangut, kuid võimaldas ühtlasi säilitada sinisuklik eluhoiak ning pühenduda täielikult luulele.

Minu hüpotees ei tohiks tähendada järjekordset ülekohut “Kalevipoja” aadressil. Kui taandada mõlemad nimed märgi tasandile, jättes kõrvale muud parameetrid, võiks Underi kõrvutamine “Kalevipojaga” sellest aspektist ennast siiski õigustada.

Kasutatud kirjandus

  1. Kogutud luuletused. 1958. Stockholm: Vaba Eesti.
  2. Sonetid. 1917. Tallinn: Siuru.
  3. Õnnevarjutus. 1929. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liidu kirjastus.
  4. Ääremail. 1963. Stockholm: Vaba Eesti.
  5. D e u t s c h e D i c h t e r: Leben und Werk deutschsprachiger Autoren vom Mittelalter bis zur Gegenwart (hrsg. von Gunter E. Grimm und Frank Rainer Max) 1993. – Stuttgart: reclam.
  6. D u d e n D e u t s c h e s U n i v e r s a l w ö r t e r b u c h / hrsg. und bearb. vom Wissenschaftlichen Rat und den Mitarbeitern der Dudenredaktion. – 3., völlig neu bearb. und erw. Aufl. – Mannheim; Leipzig; Wien; Zürich: Dudenverl., 1996.
  7. Ee s t i k e e l e s õ n a r a a m a t 1999. – Tallinn: AS PAKETT trükikoda.
  8. E e s t i k i r j a n d u s e a j a l u g u. (IV kd. 1. raamat) 1981. – Tallinn: Eesti Raamat.
  9. E r e l t, Tiiu 1997. Eesti ortograafia. Teine, täiendatud trükk. – Tallinn: AS PAKETT trükikoda.
  10. K a n n, K., K i b b e r m a n n, E., K i b b e r m a n n, F., K i r o t a r, S. 1987. Eesti-saksa sõnaraamat. 4., parandatud ja täiendatud trükk. – Tallinn: Valgus.
  11. K i b e r m a n n, E., K i r o t a r, S., K o p p e l, P. 1995. Saksa-eesti sõnaraamat. – Tallinn: Valgus.
  12. P õ l d, H. 1915. Eesti keeleõpetus koolidele I jagu . – Tallinn: G. Pihlaka kirjastus.
  13. R i l k e, Rainer Maria 1995. Sämtliche Werke (hrsg. von Rilke-Archiv in Verbindung mit Ruth Sieber-Rilke besorgt durch Ernst Zinn. Erster Band). – Frankfurt am Main: Insel Verlag.
  14. R u m m o, Paul 1972. Üle keelepiiride. – Looming, nr. 9, lk. 1530-1551.
  15. R u m m o, Paul-Eerik 1981. Mu süda laulab. – Tallinn: Eesti Raamat.
  16. S i i r a k, Erna 1987. Marie Under ja tema ballaadid. Talendi maagia. – Tallinn: Eesti Raamat, lk. 113-133.
  17. T u g l a s, Friedebert 1996. Kogutud teosed 7. – Tallinn: Eesti Raamat.
  18. V a i n u l a, Karl 1932. Eesti keele õigekirjutuse-käsiraamat. – Tallinn: autori kirjastus.
  19. V a l m a s, Anne, K e l d e r, Vallo 1994. Marie Under. Personaalnimestik. – Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
  20. M ä g i, Ruth (peatoim.), K u l l, Rein (üldtoim.) 1999. Võõrsõnastik. – Tallinn: TEA kirjastus.
  21. W i e d e m a n n, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.