Massimeedia kaudu asetuvad tänapäeva inimesed sotsiaalsete suhete võrgustikku. Identiteet luuakse teistega suhestudes. Seega osutub massimeedia väga oluliseks identiteedi loomise mehhanismiks. Ta pakub käitumismudeleid, esitab ootusi ja väärtusi, mis mingi staatuse või rolliga kaasnevad, õpetab norme sümboolse kiituse ja karistuse abil.
Suhtumised ja arvamused, mida massimeedia aktiivselt kajastab, muutuvad legitiimseks, n.-ö. normaliseeruvad, samas kui vähem või üldse esindamata tõekspidamised jäävad ühiskonnas aktsepteeritavate ideede hulgast välja. Siin muutub oluliseks pöörata esitamisviiside kõrval tähelepanu ka sellele, milliseid tähendusi ja väärtusi massimeedia üldse kajastab, millised tähelepanuta jätab.
Massimeedia võim seisnebki tema omaduses maailma representeerida. Representeerimine on aktiivne tähenduse andmine, sõnum valitakse, esitatakse mingil viisil. Massimeedia küll peegeldab ühiskonda, kuid selle peegelduse kaudu ka kujundab teda.
Ühelt poolt oleks demokraatlikus ühiskonnas massimeedia osaks väljendada mitmekesiseid arvamusi, teiselt poolt aga võib see viia sidususe ja identiteedi kaoni. Seega peaks massimeedia koondama arvamusi, leidma ühiseid aluseid leidmisel, mis võimaldaks solidaarse ja integreeritud ühiskonna tekkimise. Samas võib tsentripetaalse efektiga liialdamine viia ühe ideoloogia domineerimisele ja demokraatlikule ühiskonnale omase mitmehäälsuse kadumiseni. Eriti peab oma rolli tunnetama lastele suunatud massimeedia, sest lapsed sotsialiseeruvad kiiremini ning on seetõttu massimeedia pakutavatele tähendustele ja väärtustele vastuvõtlikumad.
Ettekandes analüüsin visuaalseid normaalpilte, mida peaasjalikult naissoole suunatud eesti ajakirjad tüdrukutele ja naistele pakuvad.