Selleaastase kirjandusteaduse suvekooli teema „Pulbitsev perifeeria“ tuleneb tähelepanekust, et mullu toimus väga põnevaid asju eesti kirjanduse äärealadel, olgu selleks siis eestivene jätkuv ja murdekeelse kirjanduse senisest märgatavam esiletõus, liivikeelsete luulekogude ilmumine või avangardkirjanduse jõulised meediakära tekitanud sammud.
Perifeerias toimuv liigutab paratamatult kirjandusvälja jõujooni ja muudab tsentri piire. Siit lähtub veel üks märksõna – see on ’nihe’. Senistest piiridest välja astumist ei saa kirjeldada ainult ’perifeeria’ mõiste abil, see eeldaks eesti kirjanduse mõistmist ainult väga kitsastes raamides kui peamiselt Eestis ja eesti keeles eestlastele kirjutatud teoseid. Nihe on toimunud nii temaatikas (geograafiline laienemine üle Eesti piiride) kui ka jutustamislaadis (konkretism jt võtted), imagoloogias kui avaldamispaikades. Kas ’noor mässav naisluuletaja’ on klišee või ikka veel midagi uudset, kas Facebook on muutumas kirjanduskogumikuks või vormiliseks etteantuseks?
Eelnevast lähtudes kutsume üles mõtestama perifeeriat ja avangardi, miks mitte ka voolima keskteekirjanduse isa(ema?)kuju või avastama igavust. See ei välista kirjandusajaloolist ja võrdlevat vaatepunkti.
Palun teata oma osavõtust, ettekande ideedest ja (esialgsest) pealkirjast:
Ettekande lõplikku pealkirja ja teese (ca 300 sõna) palume NELJAPÄEVAKS,
KONTAKTID: Krista Ojasaar (kristaojasaar@hotmail.com)
(Marin Laak 52 69 320, EKM 7377 727, Pille-Riin Larm pilleriin.larm@gmail.com )
Korraldaja: Eesti Kirjandusmuuseum