Prindi see lehekülg

Liina Lukas

Kirjanduslood rahvuse ja regiooni teljel: seniste baltisaksa ja eesti kirjanduslugude kontseptsioonidest

TÜ/UTKK

„Viimasel ajal räägitakse sageli, et me peaksime oma (ametlikku) ajalukku rohkem kaasama ka baltisakslasi ja nende lugu. … Ometi tundub mulle nüüd aina enam, et see ei ole võimalik. Ajalugu on alati kellegi ajalugu, tal on vaikimisi üks kangelane (rahvas), kelle lugu uuritakse ja jutustatakse.“  

(Tõnu Õnnepalu, Vikerkaar 2009, nr 4–5, lk74)

Eesti kirjanduslugu on Jürgensonist (Dietrich Heinrich Jürgenson, „Kurze Geschichte der ehstnischen Literatur“ 1843/44) peale kirjutatud keelelis-rahvuslikust põhimõttest lähtuvalt. Kuid juba tol ajal ei olnud see ainus võimalus kirjutada siinmaist kirjanduslugu. Kõige varasemad Baltimaadelt pärit kirjandusloolised käsitlused ja kirjandusleksikonid on koostatud geograafilisel/maiskonnaloolisel printsiibil. Ettekandes vaatlen varasemaid baltisaksa ja eesti kirjanduslookirjutuses käibinud rahvuslikkuse vs. regionaalsuse käsitusi, huvitudes sellest, kas neist oleks midagi õppida tänases Eestis kirjanduslugu kirjutades.

Siin on teosed, millest oleks paslik kõnelda, aga ei jõua:

• Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland [Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa üldine literaatide ja õpetlaste leksikon]. 1827–1832, 4 kd, 1859–1861; Th. Beise koostatud lisaköited  1859–1861. 
• Dietrich Heinrich Jürgenson. Kurze Geschichte der ehstnischen Literatur. – Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft I, II, Dorpat, 1843/44. 
• Nicolai Graf Rehbinder. Die belletristische Literatur der Ostseeprovinzen Russlands von 1800–1852. Dorpat, 1853.
• Jegór von Sivers. Deutsche Dichter in Russland. Studien zur Literaturgeschichte. Berlin, 1855.
• Jeannot Emil von Grotthuss. Das baltische Dichterbuch: Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den baltischen Provinzen Russlands mit einer litterarhistorischen Einleitung und biographisch-kritischen Studien. Reval, 1894 (kordustrükk 1895).
• Karl August Hermann. Eesti kirjanduse ajalugu. Jurjev, 1898.
• Baltische Belletristik in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts. – Baltische Monatschrift, 1907, nr 63, lk 241, 305; 1913, nr 75, lk 81–97; 178–203.
• Mihkel Kampmann. Eesti kirjanduseloo peajooned. Tallinn, 1912–1936.
• Johannes von Guenther. Bemerkungen über Baltische Dichtung. – Alexander von Engelhardt, Die deutschen Ostseeprovinzen Russlands. München, 1916. Lk 249–277.
• Die jungen Balten. Gedichte. Hrsg. Bruno Goetz. Berlin, 1916; Novellen und Dramen. Hrsg. Hellmuth Krüger. Berlin, 1916.
• Arthur Behrsing (Hrsg.). Grundriss einer Geschichte der baltischen Dichtung. Leipzig, 1928.
• Gustav Suits. Eesti kirjanduslugu I: Algusest kuni ärkamisaja lõpuni. Lund, 1953.
• EKA (Eesti kirjanduse ajalugu viies köites). Tallinn, 1965–1991.
• Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. May Redlich. Köln, 1989.
• Friedrich Scholtz, Die Literaturen des Baltikums. Ihre Entstehung und Entwicklung. Opladen, 1990.
• Eesti kirjanike leksikon. Toim Heino Puhvel. Tallinn, 2000.
• Ilmar Talve. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest iseseisvuseni. Tartu, 2004.
• Gero von Wilpert, Deutschbaltische Literaturgeschichte. München, 2005.
• Cornelius Hasselblatt, Geschichte der estnischen Literatur. Berlin, 2006.
• Liina Lukas. Baltisaksa kirjandusväli 1890-1918. Tartu-Tallinn, 2006.
• Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs: vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. I-III. Hrsg. Carola L. Gottzmann, Petra Hörner. Berlin; New York: de Gruyter, 2007.