Mirjam Hinrikus
Dekadents ja naine A. H. Tammsaare üliõpilasnovellides
19. sajandi lõpp on jätkuks sajandi alguses alanud avaliku ja privaatsfääri lahutamisele ning sugudevahelise polarisatsiooni süvenemisele. Fin de si?cle’i perioodist leiab hulga “teaduslikke seletusi” naiste vähemväärtuslikkuse ja arenemisvõimetuse kohta, isegi selliseid, kus naist määratletakse peaaegu eraldi liigina. Pseudoteaduslike naisekäsitluste nii ulatuslikku esilekerkimist on osaliselt vaadeldud kui reaktsiooni valgustusajast pärit demokraatia ja võrdõiguslikkuse ideedele ning sajandi lõpus üha hoogustunud naiste emantsipatsioonile, aga teisalt seostub see ka dekadentliku allakäigu diskursusega, mille teise poole moodustab kahtlemata elufilosoofiast inspireeritud dekadentsi ületamine.
Tammsaare lugemuse uurijad nimetavad tema inspireerijatena mh. Georg Simmelit, Paul Bourget’d, Fritz Mauthnerit, Oswald Spenglerit, Otto Weiningeri, Sigmund Freudi, Friedrich Nietzschet jt.
Kõiki neid tuntakse dekadentsi, laiemalt modernismi suurte teoreetikute ja kriitikutena ning sama kehtib ka Tammsaare puhul. Tammsaare on modernistliku elutunnetuse esitaja ja kritiseerija. Dekadentlikku mentaliteeti ja individualismikultust ründab ta aga osaliselt ka naise abil.
Sarnaselt dekadendist meestegelase, moodsas kõnepruugis flanööriga, on ka Tammsaare naine nartsistlik ja enesekeskne, aga tema enesekesksus väljendub teistmoodi kui mehel. Tammsaare idealiseerib elule lähemalseisvas, kohati sellega isegi samastuvas naises subjekt-objektilikku lõhestamatust – loodusele omast endassepööratust, mis muudab lõpuks naise ema-lapse sümbiootilise suhte tähistajaks ja seeläbi ka elu edasiviijaks. Teisalt eluga osaliselt identifitseerununa kujutab Tammsaare naine endast ka allakäiku ja hukatust nagu elugi, mis sisaldab nii dekadentsi kui selle ületamist. Tammsaare naise paradoksaalsuses peegelduvad dekadentlik kultuurikontekst ja dekadentsi vastuolud.
Vaatlen dekadentsi temaatikat Tammsaare üliõpilasnovellide (“Pikad sammud”, “Noored hinged”, “Üle piiri”, “Kärbes”) ning romaanide “Tõde ja õigus” 4. osa ning “Elu ja armastus” põhjal.