Pille-Riin Larm
Kaanoni alguse küsimus
00ndate aastate ühe elavama kirjandusliku poleemika alguseks võib tinglikult pidada juba eelneva kümnendi aastat 1996, mil toimus rida kirjandusseminare ühise pealkirja „Traditsioon & pluralism“ all. Seminaride ettekanded, millest osa tegeles kirjandusajaloo ja kirjanduslugude küsimustega, avaldati 1998. aastal samanimelises kogumikus. Kui järgmisel aastal ilmus ka (peamiselt Nüpli kevadkooli ettekandeid koondav) kogumik „Muutuste mehhanismid“, tõdesid selle koostajad, et seni ühtse kaanoni ja küllalt kindla hierarhiaga eesti kirjandus ja tema ajalugu on nüüdseks pihustunud ning et selle arengu peajoon on kahtluse alla seatud.
2001. aastaks ei olnud situatsioon selginenud, vaid vastupidi: ehkki ilmus mitmeti uuenduslik „Eesti kirjanduslugu“, näis, et kaanoni küsimus selle tagajärjel ainult teravnes. Kirjandusloo vastukaja kujunes elavaks. Seejuures sai kriitikute silmis teose üheks komistuskiviks selle esimene peatükk, mis eesti kirjanduse ajaloo senist kaanonit vastu ootusi sugugi ei „pihustanud“. Nii sai 2001. aasta valmistatud kirjandusloolisest pettumusest alguse ulatuslikum mõttevahetus selle üle, mida üldse eesti kirjanduseks pidada ja millal ta sellisena tekkida võis: ehk kes me oleme ja kust me tuleme.
Arutelu jätkus, muuhulgas Toomas Liivi ja Reet Neithali artiklites eesti kirjandusloo lätetest (2003–2004), Cornelius Hasselblatti teose „Geschichte der estnischen Literatur“ (2006) järelkajas, kogumiku „Rahvuskultuur ja tema teised“ (2008) artiklites, Balti kirjanike leksikoni („300 Baltic Writers…“ 2009) retseptsioonis, kuni jõudsime Jüri Talveti arutluseni kirjanduse ajaloo mõtte üle üldse (KK 2/2010). Küsimust eesti kirjanduse spetsiifika järele ning püüdu leida selle lätteid võib pidada 00ndate aastate kirjandusliku ajakirjanduse üheks läbivaks teemaks. Ei ole selge, kas on põhjust rääkida üldisest kirjandusloolisest identiteedikriisist, ent tugevat segadusesolekut võib täheldada küll. Kindel on nüüdseks senise tingliku kaanoni kõikumine, tunnustada tuleb alternatiivsete teket. Mille üle arutlevad tulevased diskussioonid ja missugune lähenemine sõelale jääb, näitavad loodetavasti 10ndad…