Pille-Riin Larm
Ahv, koer ja kirjanik. Anonüümne jutt “Ahvi armastus ja kättemaksmine” (1881) versus Friedebert Tuglase novell “Popi ja Huhuu” (1914)
Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool
Friedebert Tuglase “Popi ja Huhuu” näib olevat üksikasjadeni läbivalgustatud teos. Selle lähilugemine on andnud arvukalt põnevaid interpretatsioone ning tekstist on leitud intrigeerivaid allusioone. Teose saamislugugi on teada: Tuglast inspireerisid paar flaami natüürmorti. Seni on aga vähe räägitud novelli ühest võimalikust eeskujust, millele 1971. aastal juhtis tähelepanu Rudolf Põldmäe : “Popi ja Huhuu” sarnaneb ajakirjas Meelejahutaja ilmunud anonüümse ajaviitejutuga “Ahvi armastus ja kättemaksmine” .
Maie Kalda on osutanud: “/…/ Tuglas oli teatavasti väga hell originaalsuse küsimuses ja reageeris valuliselt, niipea kui mõni kriitik viis jutu tema loomingulistele eeskujudele. Seesuguste vihjete taga kangastus talle ikka hirmsamaist hirmsam – plagiaadi-süüdistuse tont.” Süüdistamata klassikut plagiaadis ja vaidlemata vastu ühelegi selgitusele, mida ta “Popi ja Huhuu” sünni kohta andnud, tuleb ometi tähelepanu juhtida hämmastavatele kokkulangevustele kahe teose motiivides ja süzeedes. Mõlemas tekstis on peategelasteks koer ja ahv, kes jäävad peremeheta ning on kuni jõulise finaalini suletud mingisse ruumi. Sellest ja teistest analoogiatest suvekooli ettekanne “Ahv, koer ja kirjanik” räägibki, ühtlasi aga näitab ka teoste olemuslikke erinevusi ning püüab vastata tekkivatele küsimustele. Mis väljavaated on ühel või teisel juhul koera ja ahvi tandemil? Kes sellest räägib? Kuidas räägib? Kust ahv nime sai? Miks loom joob ja kas alkohol teeb vabaks? Mida autor öelda tahab? Kas Friedebert Tuglase südametunnistus on 19. sajandi lõpu nn epigoonide ees puhas? Jne.