Pille-Riin Larm
Õhk on täis peegeldusi: Lafcadio Hearni „Rokuro-Kubi“ vs. Friedebert Tuglase „Õhk on täis kirge“
pilleriin.larm [at] gmail.com
Tartu Ülikool
Eitava vastusena mulluses Nüpli suvekoolis tekkinud küsimusele, kas Friedebert Tuglas oli 1920. aastate „mõjukriitika“ (Marin Laak) praktikute jaoks tabu, kirjeldab seekordne ettekanne üht suurimat mõjukriitika laine skandaali, mis oli seotud nooreestlaste eellaste jäljenduslikkust teravalt rünnanud Tuglase enda novellide algupäraga. Seoses Tuglase 40. sünnipäeva ja kirjanikutöö 25. aastapäevaga ilmus 1926. aasta ajakirjanduses arvukalt õnnitlusi, juubelikirjutisi ning loomingu analüüse, aga ka rida artikleid, mis tõid esile sarnasusi Lafcadio Hearni „Rokuro-Kubi“ (1904) ja Tuglase „Õhk on täis kirge“ (1920) vahel. Ettekandes vaatlengi Tuglast kui Hearni jäljendajat. Kirjeldan rafineeritud kuvandiga autori kirjanduslikku n-ö kannibalismi, aga osutan ka kirjaniku ebakindlatele seisukohtadele originaalsuse ja peegelduste suhtes.
Peale Tuglase personaalküsimuste pöörab ettekanne põgusalt tähelepanu „antropofaagilise tõlgendusmudeli“ potentsiaalile kirjandusteaduses üldiselt. Ehkki modernne esteetika hoiab jäljendamist praeguseni põlu all, on ajuti, ka mõjukriitika laineharjal, leidunud ebaoriginaalsust väärtustavaid pioneere. Tuglase kui Hearni mugandajaga ei seostu mitte ainult mõjude otsimine, vaid ka uudsed mõttevahetused mõjude paratamatuse üle. 1926. aasta arutelud päädisid kogu eesti kirjandust epigooniliseks kuulutava artikliga „Epigoonid“ „ilustatud kirjanduse ja pilke ajakirjas“ Sädemed. Artikli autor „Epigonismi teoreetik“ kutsub selles üles moodustama uut rühmitust „Epigoon“: „Loomulikult astuwad sinna kõik Eesti kirjanikud. Rühma peamine ülesanne oleks laiematele hulkadele seletada, et epigonism on wõrdlemisi kasulik nähtus kirjanduses. Rühmitus peab „käänama jälle kõik asjad heaks“ (1926, nr 46, lk 368).“ Kas Epigonismi teoreetik oli satiiriline küünik, optimistlik realist või naiivne narr, kes võis endale lubada julgete ideede väljakäimist vähemasti pilalehes, jäägu lugeja/kuulaja otsustada.