Ettekande eesmärgiks oleks kriitilise diskursuseanalüüsi (CDA), eelkõige Norman Faircoughi tööde abil analüüsida eesti meedias naiste ja meeste kohta kasutatavaid lingvistilisi kategooriaid, demonstreerimaks ühiskonna dominantsest diskursusest lähtuvate kultuuriliste normaliseerimisprotsesside mõju alateadlike keeleliste valikute tegemisele. CDA järgi on diskursuse ning seda raamivate ühiskondlike struktuuride vahel dialektiline suhe, mis viib kehtivate “normide” säilitamisele ja taastootmisele. Seetõttu ei saa CDA esmase versiooni kohaselt keelekasutuse uurimist eraldada ümbritsevatest võimusuhetest ja sotsiaalsest-emantsipeerivast suunitlusest. Samamoodi on selge, et ühiskonnas valitsevad võimusuhted mõjutavad ka keelekasutust ja igasugused sotsiaalsed reformid peavad kaasama ka keelekriitikat. CDA ei propageeri samas nn. poliitiliselt korrektset keelekasutust, sest pahatihti tegeleb see vaid uute eufemismide loomisega ega muuda keelestruktuure endid (kategoriseerimine, depersonaliseerimine, üleleksikaliseerimine, passiviseerimine, informatsiooni järjestamine jne.). Ettekanne üritabki CDA analüüsi mudelit rakendada kohalikule meediale ning illustreerida väiteid näidetega naiste ja meeste keelelisest kategoriseerimisest ajalehes “Postimees”.