Tanar Kirs

Juhan Liivi kriitika

Luuletaja ja proosakirjanik Juhan Liiv (1864–1913) on kirjutanud ilukirjanduslike tööde kõrval ka publitsistlikke ja esseistlikke kirjutisi. Enamik neist pärineb Liivi varasemast loomeperioodist, mil luuletaja töötas ajakirjanikuna eri lehtede toimetustes. Üksikuid arutlusi on ta kirjutanud ka hilisemal loomeperioodil. Liivi kriitilised tööd on jäänud suures osas laiemale lugejaskonnale tundmatuks.

Käesolevas ettekandes tutvustangi Juhan Liivi kriitilisi kirjutisi, keskendudes tema kõige hilisematele arutlustele „Võõraste sõnade tarvitamise asjas” ja „Ääremärkused”. Väidan, et „Ääremärkused” on Liivi mõtlemise „sepikoda”, milles avalduvad tema kriitilise mõtte alused. Selles tekstis sõnastatud seisukohad on kõnekad Liivi aja kirjanduslikus kontekstis ning huviväärsed isegi tänapäevasest vaatepunktist.