Tiina Ann Kirss

x-mõttelugu ehk rahvusmõtte sõnastamise võimalused

Kuigi lähtun ettekandes läinudsügisestest poleemilistest mõtteavaldustest mõtteloo, „_mõtteloo“ või „Eesti mõtteloo“ määratluste ja sisu ümber, ei kavatse ma nende argumentidega piirduda. Väikese algustähega mõtteloo ette tühiku jätmine ei tee seda valdkonda „rahvusvaheliseks“ ega ka mitte „rahvusüleseks“. Alustan mõningatest ummikutest ja mõtteringidest, kuhu rahvusest/rahvuslusest rääkimine (või sellest rääkimise vältimine) võivad meid viia. Näiteid võib leida mitmelt poolt Eesti Vabariigi juubeli puhul erisugustes väljaannetes avaldatud kirjutistest. Järgmiseks argumenteerin, miks kontekstivaegus on tänapäeval üks intellektuaalse aneemia vormidest ning millised kontekstimudelid võiksid „e/Eesti uuringutes“ neid puudujääke ravida. Lõpuks üritan põhjendada uurija perspektiivist, milliseid (tühikuta) uurimisküsimusi võiks tänapäeval leiduda e/Eesti mõtteloos.