Tiit Hennoste

Juhan Smuul: Mõrv Rannu teemajas. Ühiskond, filosoofia, tüübid ja keel

Tartu Ülikool

Smuul on eesti kirjanduse andekamaid pajatajaid, kelle keel läheb tõeliselt lahti humoristlik-filosoofitsevates proosatekstides.

Smuuli parim proosateos on 1969. aastal alustatud kelmiromaan “Mõrv Rannu teemajas”. Valmis kolm peatükki: 1969 avaldati Nooruses neist kaks, kolmas on käsikirjas ja mõjub poolvalmina. Kogu materjali põhjal tehti samanimeline telelavastus 1972 (osades mh Tõnu Aav, Andres Ild, Jüri Järvet).

Zanr: kelmiromaan + kriminaalromaan. Kelmiromaani märksõnad: realism, satiir, huumor, iroonia. Tavaliselt kirjutatud esimeses isikus. Madalast kihist pärit kelmi elulugu tema enda jutustatuna. Seiklused korrumpeerunud ühiskonnas. Oluline on ühiskonnakriitika. Kujutatav tegelikkus on argine ja olustikuline. Hiilgeaeg 17.-18. sajandi euroopa kirjandus (nt Henry Fielding, Tom Jones 1749 [eesti k 1956]). Kriminaalromaani märksõnad: peaks olema tuntud.

Aeg: umbes 1968. aasta.

Koht: Eesti väikelinn Läänemaal mere lähedal.

Ühiskond: arenenud sotsialism, väikelinna põimunud eludega maailm.

Tüübid: elus miilits, kalur, alfons, ämm, puhvetipidaja, vana valvur jm. Smuuli loomingut läbivad tüübid, sotsialistliku ühiskonna tüübid, eesti kirjanduse arhetüübid. Matsid ja vurled.

Autori filosofeeriv hääl: kauguseigatsus, tegevuse miinimum, ajaloo koorem, depressiivsed väikelinnad, hobuselaat.

Keel: dialoogid, jutustused ja filosoofia, argine ja ametlik suhtlus.