112: Leiud arhiivraamatukogust
Arhiivraamatukogu 112
Maagiline number 112 ajendas arhiivraamatukogu töötajaid koostama väikest virtuaalnäitust.
14. aprillil täitub 112 aastat arhiivraamatukogu asutamisest. Mida see number meile tähendab on näha alljärgnevast. Kes sai inspiratsiooni ajaloost, kes otsis häirekeskuse hädaabinumbriga seotud ainest, kes kasutas kohaviidanumbriga seotud materjale, kes kammis läbi andmebaase ja repositooriume ning lõpptulemus sai just selline nagu slaididelt näha.
Number 112 on väga maagiline, ükskõik millist ainevaldkonda ajaloos vaadata. Leidsime nii 112-leheküljelisi raamatuid kui ka palju muud huvitavat. Kas teadsite, et Torma raamatukogus oli 1935. aastal 112 lugejat, et Tartumaal toimus vabariigi aastapäeval 112 aktust või et samal aastal tegid ungarlased Eestist 112 joonistust ja näidendite nimestikku valiti 112 näidendit. Samamoodi võime leida huvitavat infot ka järgnevatest aastatest: 1936. aastal sai Nõo kirik 112 elektriküünalt, 1939. aastal kinnitati Narva haigla ümberehituse kava, mis nägi ette kivimaja pikkuseks 112 meetrit jne.
Arhiivraamatukogu imeline virtuaalmaailm avaneb taas kõikidele kasutajatele 14. aprillil nii nagu 2 aastat tagasigi, kui valmis meie suur virtuaaltuur läbi 110-ne aasta.
Näituse koostasid: Helle, Kaie ja Merike. Tehniline teostus: Kaja, Sigrid, Ilona ja praktikant Kirill.
Baltica kogu
Baltica kogu on üks huvitavamaid kogusid arhiivraamatukogus. Selles kogus leidub nii raamatuid, ajakirju, separaate kui ka kaarte.
Töötades Baltica koguga saab selgeks, et üks arhiivraamatukogu asutajatest, Oskar Kallas, ei lõpetanud kunagi selle raamatukogu kogude täiendamist.
Oskar Kallas pidas oma missiooniks talletada selles raamatukogus kõik, mis puudutab Eestit. Huvitavaks näiteks sellest protsessist on, et kogu Inglismaal veedetud saadikutöö ajal saatis ta arhiivraamatukogule Inglismaal ja mujal välja antud ingliskeelseid raamatuid. Need olid enamasti geograafia alased raamatud, samuti õpikud, lugemikud jm. Igasse annetatud raamatusse on Oskar Kallas sisse kirjutanud, kas raamat on olnud ost või annetus. Samuti on ta ülima täpsusega ära märkinud, millistel lehekülgedel on juttu Eestist. Nende raamatutega töötades tundub, et need raamatud oleks nagu käesirutus meie praegusesse aega – võtke, uurige ja vaadake, mida kirjutati Eestist, mida üldse teati sellest väikesest riigist 20. sajandi alguses.
Raamatukogutöötajana tundub, et see oleks väga põnev teema uurijatele – Eesti kuvand 19. saj. lõpu ja 20. saj. alguse ingliskeelses teatmekirjanduses.
Separaadid, mida Baltica kogus on samuti palju, võimaldavad heita pilku 19. saj. ja 20. saj. alguse igapäevaellu. Kuna separaadid on paljudel juhtudel tekstid ajakirjandusest - ajalehtedest ja ajakirjadest – siis nad tõesti iseloomustavad elu, mida sel perioodil elati.
Näiteks ühes separaadis on juttu Kuramaa apteekrite protestist ja sellest, et apteekrite sissetulekuid peaks tõstma. Apteekrid on nördinud, et inimesed tahavad nende käest tasuta jõulukingitusi ega mõtle selle peale, kui raske on apteekrite elu. Pole midagi uut siin päikese all!
Siin kohtab arutlusi etümoloogia, meditsiini ja teoloogia valdkonnas. On näiteks olemas eeskirjad ämmaemandatele 19. saj. keskpaigast, ametivande tekst, mille nad pidid andma enne tööle asumist.
Mõned teadusartiklid viivad mõtte sellele, kui palju tol ajal siiski teati juba nii geograafiast, meditsiinist kui ka keeleteadusest. Need artiklid näitavad, kui terviklik, kui järjepidev on olnud teadus ja kui oluline on järjepidevuse osa kõiges, eriti raamatukogunduses.
Nii et 112 aastat järjepidevat tegutsemist on võimaldanud Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogul luua unikaalsed kogud. Meie kogus on teavikuid, mida ei leidu kusagil mujal maailmas.
Memoriaalkogud
Kui tarvitada sõna unikaalne väga tihti, siis see ei mõju enam nii hästi. Siiski tahaks öelda, et ka kirjandusmuuseumi 33 memoriaalkogu on vägagi unikaalsed, nad on nii oma aja kui ka neid omanud isikute peeglid. Kogude analüüsimisel ja võrdlemisel on oluline just järjepidevus ja aeg. Iga isiku kogu on ainukordne, just selle inimese elu ja huvide kombinatsioonis tekkinud kogu.
Näiteks Betti Alveri ja Mart Lepiku memoriaalkogu kujunemise periood on 1920ndatest kuni 1980ndateni. Kogu sisaldab 1920ndatel ja 1930ndatel välja antud teoseid eesti raamatukunsti kujunemise etapist, aga ka arvukalt raamatuid nõukogudeaegsest Eestist, mil raamat oli odav ja tiraažid suured. Kahele inimesele kuulunud raamatukogu iseloomustab aga ka nende huvisid ja tegevust. Mart Lepik oli arhivaar, hea eesti vanema kirjanduse tundja, seetõttu on kogus rohkelt sellealast kirjandust ning palju pühendustega separaate kirjandusteadlastelt. Betti Alver luuletajana huvitus luulest ning see seletab luuleraamatute suurt osakaalu. Luuletaja suurt autoriteeti näitab ka talle pühendatud ja kingitud raamatute hulk.
Betti Alveri tõlge Aleksander Puškini värssromaanist „Jevgeni Onegin“
Betti Alveri tõlkekunsti tippsaavutusi on Aleksander Puškini värssromaani „Jevgeni Onegin“ tõlge, mis valmis aastatel 1955-1963.
Alver-Lepiku memoriaalkogus leiduvas venekeelses väljaandes Евгений Онегин : роман в стихах / сочинение Александра Пушкина ; рисунки Н. Кузьмина ; [текст подготовлен М. А. Цявловским] [Москва] : Academia, 1933 (Alver-Lepik 3796) on Betti Alver venekeelsete salmide kõrvale kirjutanud eestikeelset tõlget, iga salmi lõpus on ka tõlkimise kuupäev. Nagu lisatud lehtedelt näha ei ole tõlke juures aastat, kuid on olemas kuu ja päev. Teada on, et tõlkimine algas 1955. aastal. Esimene kuupäev, mis ette tuleb, on 22. aprill ja seega võib arvata, et tõlge pärineb 1955. aasta kevadest.
Alver-Lepiku kogus on säilinud veel „Jevgeni Onegini“ venekeelseid eksemplare (1947-pliiatsimärkustega ja 1963). Puškinilt ja tema kohta on kogus olemas 41 teost. Sellest võib järeldada, et Betti Alveri huvi Puškini vastu oli suur ja tõlkimine ei nõudnud mitte ainult tõlgitava teose head tundmist, vaid põhjalikke teadmisi ka tõlgitava kirjaniku elu ja tegevuse kohta.
![Nõmme linna plaan tuletõrje jaoskondadega. Nõmme Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu käsitamiseks. [1939?].](/virtuaalnaitused/sites/default/files/2023-01/5_17.jpg)
![Minu mängu Kungla. I vihk [Noot]. Valimik rahvuslikke viise klaverile. Op. 112.](/virtuaalnaitused/sites/default/files/2023-01/7_14.jpg)
Postimees 1930
Meresõidu vabadust piiratakse. Täna astub jõusse uus seadus, millega maksma pannakse Eesti territoriaalvetes kiirsõidu paatide sõidukeeld. Kõik paadid, mis on suuruselt vähemad kui 20 brutto reg. ton. ja mille kiirus on 112 meremiili tunnis, võivad meie territoriaalvetes ainult erilubade põhjal liikuda. Teiste riikide lipu all sõitvad kiirmootorpaadid võivad meie territoriaalvetes laevasõidu hooajal ainult neli korda käia. // Postimees, 25.07.1930, nr. 198, lk.3.
Postimees 1932
Liigand, S.; Martin, A., temast
Perenaise kalender-käsiraamat 1932. a. Toimet. mag. A. Martin, Eesti Maanaiste Keskseltsi väljaanne, 112 lk. // Postimees, 07.01.1932, nr. 5, lk. 4.
Hiljuti ilmus Eesti Maanaiste Keskseltsi väljaandel ja pr. mag. A. Martini toimetusel Perenaise Kalender-Käsiraamat. Ülevaade raamatust.
Postimees 1932
Moora, Harri
Tartu ülikool eesti kõrgema õppeasutisena 1919-1932. Eesti ülikooli töö seisab rahvusvahelisel tasemel. - Sidemed Lääne-euroopaga märksa tihenenud. - Tööviis seatud Lääne-euroopa õppemeetodite alusele. - Ülikooli õpetus muutub juba lähemail aastail täiesti eestikeelseks. // Postimees, 30.06.1932, nr. 150, lk. 5.
Eesti ülikooli asutamine. Tartu ülikoolis praegu 112 õppetooli. Õppejõud. Õppekorraldus.
Tartu ülikooli eelarve, raamatukogu. Fotodel: rektorid: J. Kõpp (alates 1928), H. Koppel (1920-1928) ja ülikooli kuraator P. Põld (1918-1925).
Postimees 1932
Ilmus uus Olioni number. // Postimees,12.08.1932, nr.187, lk. 5.
Tutvustatakse Olioni uut numbrit. Illustratsioone 112. See ajakirja number on pühendatud Tartu ülikooli 300-a. juubelipidustustele. Luuletusi Henrik Visnapuult, Erni Hiirelt ja Marta Kuuselt.
Postimees 1934
Noor-Eesti ajakiri ilmub teises trükis. Aastail 1910 ja 1911 ilmus kirjanduse, kunsti ja teaduse ajakiri "Noor-Eesti", mille täielikud komplektid on muutunud praegu juba õige haruldasiks. Suuremast osast ajakirja numbreist on aga Noor-Eesti kirjastusel üksikeksemplare õige rohkesti. Nüüd on kirjastus neid tagavaru revideerinud ja on otsustanud trükkida 112 lehekülge mitmesuguseid numbreid teises trükis, et komplekteerida nendega olemasolevaid numbreid. Nende üksiknumbrite teine trükk lastakse teha täiesti sarnasel paberil ja trükkida "Postimehe" trükikojas ka samade tüüpidega, mis esimenegi. Ka hulk klisheesid tuleb teha uuesti, sest vanad on pika seismise tõttu osalt juba oksüdeerunud tarvitamiskõlbmatuiks. See väljaandmise viis vanaaegse käsitsilaoga läheb küll ligi kaks või enam korda kallimaks kui praegu moodne masinaladu, kuid kirjastus ei pea soovitavaks raamatu trükitehnilise stiili rikkumist. // Postimees, 08.06.1934, nr.153, lk. 3. Kop. täiel.
Postimees 1934
Tuletõrje päevamured. Kindel "ei" maakondlikkude tuletõrjekogude asutamise asjus. // Postimees, 12.06.1934, nr. 157, lk.7. 9. ja 10. juunil toimus Viljandis üleriiklik tuletõrjujate kokkutulek. Saadikuid oli 112 ühingu poolt, hääleõiguslikke registreeriti 280. Tuletõrje Liidu peakoosolekust 10. juunil.
Põlvas oli n. n. Schwarzide päev, sest end. koguduse õpetaja pidas oma lahkumise jutlust. Schwarzid on põlvede kestel Põlva koguduses teeninud õpetajatena 112 aastat. //Postimees, 06.08.1934, nr. 212, k. 6. (Ringi ümber kodumaa. Võrumaalt.) Kop. täiel.
Postimees 1935
Tartumaal 112 aktust vabariigi aastapäeval. Vabariigi aastapäeva pühitsemise läbiviimiseks maal on moodustatud Tartu maavalitsuse juure vastav toimkond, mille esimeheks on maavalitsuse esimees O. Pärlin ja liikmeteks: ... Toimkonna poolt on saadetud kohapeal aastapäeva pühitsemist korraldavatele toimkondadele kätte päeva pühitsemise musterkava, millest ka enamasti on kohapeal kinni peetud. ... Toimkonna andmetel peetakse päevakohaseid aktusi Tartumaal kokku 112 , s. o. kõigis suuremates keskustel ja mõnes vallas isegi mitu. // Postimees,08.02.1935,nr. 38, lk. 5. Kop. osal.
Postimees 1935
Kastre-Võnnu Tulekindlustuse Selts määras Võnnu Vabatahtlikule Tuletõrje Ühingule 30 kr. ja ja Kastre Tuletõrje Ühingule 10 kr. toetust. Seltsil on 112 liiget, liikmetel on hooned kindlustatud omas seltsis. Juhatusest välja langenud liikmed H. Rässa ja A. Varik valiti tagasi. Revisjonikom. valiti Rootsmann, Aru ja Aava.// Postimees, 11.02.1935, nr. 41, lk. 4. (Organisatsioonid arutavad päevaküsimusi.) Kop. täiel.
Keskarhiivi ei mahu enam materjale. Möödunud aasta tõi 359 meetrit uut materjali. Ka uurijate arv on kasvanud. Eriti palju uuritakse sugukondade põlvnemist.//Postimees,04.04.1935,nr. 93, lk. 3. Tutvustatakse Riigi Keskarhiiv. Kui ülemöödunud eelarveaastal saabus Riigi Keskarhiivi uusi arhivaale ca 112 arhiivmeetrit, siis möödunud eelarveaastal saabus neid 359 arhiivmeetrit.
Postimees 1935
Ungarlased tegid 112 joonistust Eestist. Mõni aeg tagasi saabusid Eesti kaks Brno tehnilise ülikooli ungari rahvusest üliõpilast, et uurida siin meie vanemaid taluehitisi. Ungarlaste Horniaszky ja Rigele tõlk-juhiks oli kirjanik matkur Heiti Talvik ja hiljem liitus nendega veel Brno ülikooli eestisoost üliõpilane Treumann, kes töötas kaasa joonistajana. Oma reisil viibisid nad 4 päeva Saaremaal, 4 päeva Muhus ja 5 päeva Läänemaal. Selle aja jooksul valmistasid nad kokku 112 mitmesugust joonist meie taluehitistest õuedest ja nende osadest. ... Materjalid ... saadavad Eesti Rahva Muuseumi etnograafilisse arhiivi. ... // Postimees, 03.09.1935, nr. 239, lk. 1.Kop. osal.
Postimees 1935
Näidendite nimestik valmis. Autorihonorar maksetakse fondist. Reedel [8.XI] koostas haridus-sotsiaalministeeriumi vastav komisjon lõplikult nende näidendite nimestiku, millede eest tasutakse autorihonorari, juhul, kui korraldaval seltsil või organisatsioonil see raskusi teeb. ... Nimestik oli läbivaatamisel kolmel lugemisel ja reedesel koosolekul otsustati lõplikult võtta nimestikku 112 näidendit. ... // Postimees, 09.11.1935, nr. 306, lk. 3. Kop. osal.
Postimees 1936
112 elektriküünalt Nõo kirikusse. Nõo kiriku nõukogu juhatus otsustas viia kiriku elektrivalgustusele. Kirikusse seatakse 112 elektriküünalt 15-25-vatilise suurusega. Elektritööd viiakse lõpule 20 nov. k. a. ja lähevad maksma 510 kr. // Postimees, 10.11.1936,nr. 304, lk. 6. (Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.) Kop. täiel.
Postimees 1939
Haigla ümberehituse kava kinnitatud. Narva linna haigla Kreenholmis on ruumide poolest suurim Eestis. See hoone on kahekordne kivimaja, mille pikkus 112 meetrit ja laius 47 meetrit. Mõni päev tagasi algasid Narva linnavalitsuse korraldusel haiglas ümberehitustööd, mis viiakse kevadeks lõpule. ... // Postimees, 05.10.1939, nr. 268, lk. 6. (Läbi kodumaa linnade. Narvast.) Ruumide paigutus.