6. aprillil 1929 asutati Tartus Aia tn 42 majas Eesti Kultuurilooline Arhiiv, mille ülesandeks sai kultuurilooliste eraarhiivide "kogumine, alalhoidmine ja kättesaadavaks tegemine". Sellisena EKLA sündis ja sellisena tegutseb tänaseni. EKLA 75. sünnipäevaks koostas arhiivi selleaegne juhataja Piret Noorhani artiklikogumiku "Mnemosyne teenistuses" (EKM, 2004). Täna, 7. mail on 75. sünnipäv Rutt Hinrikusel, meie armsal kolleegil. Tähtpäevadel on tavaks vaadata tagasi.

"Mäletamist väärivad või tunnustamist vajavaid asju on igaühe elus. Mälestuste üleskirjutamine on mälu käsutamine, aga ka kultuuri suun", on Rutt kirjutanud "Eesti elulookirjutuse" antoloogia tutvustuseks. Rutt ei ole veel kirjutanud isiklikke mälestusi, tunnustust väärviat on aga küllaga.

Virtuaalnäituse MNEMOSYNE TEMPLIS. RUTT HINRIKUS 75 kujuteldavates vitriinides on mõttelisel ajajoonel esitatud visuaalseid ja verbaalseid kilde Ruti ajastust EKLA-s - 49 aasta vältel.
EKM Eesti Kultuuriloolise Arhiivi, endise Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonna juhatajana 1977-1993 ja järgnevatel kümnenditel tegutses Rutt Hinrikus aktiivselt väliseesti kirjanike arhiivide toomisel EKLA-sse. Väliseesti kesksete kirjandustegelaste Gustav Suitsu, Marie Underi, Bernard Kangro, Arvo Mägi, Valev Uibopuu jpt arhiivid hakkasid EKLAsse jõudma 1990. aastatel. Ruti-aegset KM KO-d nõukaajal on meenutatud kui vaimsuse saarekest.
Rutt ise on öelnud, et vaimsust kannavad inimesed. Tema enda kirjanduslooline eruditsioon, huumorimeel, töökus osakonnajuhatajana,  väärikus ja sarm inimesena on EKLA-st kujundanud ülemaailmse eesti kultuuri mälupaiga.
Teiseks sambaks Rutt Hinrikuse elutöös on eesti elulugude kogu loomine - rahvusvaheliselt tuntud unikaalne "andmekogu". Rutt Hinrikuse väsimatu tegevus eesti elulugude kogumisel algas 1996. aastal ja sellest ajast peale on Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi jõudnud kümnete kogumisvõistluste kaudu tuhandeid elulugusid. Nende uurimist viivad edasi Eesti parimad eluloouurijad. Loodi ka Ühendus Eesti Elulood.

Näitus on üles ehitatud kümnendite kaupa, alates Rutt Hinrikuse tööle asumisest kirjandusmuuseumis 1972. aastal. Et Ruti publikatsioonidest on 2006. a ja 2016. a ilmunud Merike Kiipuse koostatud bibliograafiad, on näitusel esitatud vaid olulisemad tekstikriitilisi väljaandeid ja elulookogude põjal koostatud raamatud.

NÄITUS JÄTKUB ALAMMENÜÜDES. VT VASAKULE:

• Jälgi templi jalamil
• "Paar sammukest..." KO-st EKLA-ni
• Kirjad üle mere
• Palju õnne, kallis Rutt!