Eesti keele aasta näitus kirjandusmuuseumi kogudest

11. märts – 31. mai 2019

Näitusel antakse ülevaade meie kirjakeele arengust alates esimestest eestikeelsetest tekstidest (Wanradt-Koell’i katekismus, G. Mülleri jutlused) ja eesti keele esimestest kirjeldustest (H. Stahli, J. Gutslaffi grammatikad) kuni nüüdisaegse keeleni. Erinevad käsikirjad ja trükised tähistavad olulisemaid muutusi pea 500 aasta vältel, aga ka muutuste põhjustajaid, algatajaid ja taganttõukajaid: eesti kirjakeele teket vaimuliku allkeelena vaimulike raamatute tõlgetes (piibel, lauluraamat jm), kirjakeele teadlikku arendamist ja kujundamist (õigekirja muutumine 19. sajandil, J. Aaviku keeleuuendus, J. V. Veski keelekorraldus 20. sajandi algul), kirjakeele kujunemist mõjutanud kirjaoskuse levikut ja süvenemist, millele kiriku nõudmiste kõrval aitasid kaasa nii vennastekoguduse tegevus alates 18. sajandist kui eesti ajakirjanduse sünd ja eestikeelse kirjavara (kalendrid jms) laiem levik 19. sajandil, ka fraktuurkirja asendumist antiikvaga. Erinevate ajastute tegelikku keelekasutust peegeldavad erakirjad, päevikukatked, samuti jutlusetekstid. Eesti keele kvintessents sisaldub aga meie tähenduslikumate luuletajate (R. Brockmann, Käsu Hans, K. J. Peterson, L. Koidula, M. Under, B. Alver) luules, keelelise mõtlemise ülimas vormis. Keel ise ongi luule!

Hüva lugemist, võrdlemist, uurimist!

Näituse koostasid Kristi Metste ja Leili Punga Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist ning Ave Pill Arhiivraamatukogust