Новости

President Alar Karis andis täna, 11. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päeval üle presidendi rahvaluule kogumise preemiad. 

2024. aasta kogumisvõistlusel „Kunsti puudutus“ osales üle 200 inimese. Peakorraldaja Mari-Ann Remmeli sõnutsi oli tuumakaid ja samas erilaadseid kirjutisi rohkesti, ühe põhjalikuma kaastöö esitasid perekond Kotta kolm liiget.
 „Laekunud kirjatöödes kajastusid kogukondlikud ja põlvkondlikud aspektid, kunsti seos pärimusega, rõhutati kunsti teraapilist ja maagilist toimet. Mõni töö sisaldas palju illustratsioone ja nimesid, mõni keskendus isiklikele emotsioonidele ja kogemustele, mis ulatusid ka Eestist kaugemale. Vahendati lugusid teostest ja nende mõjust. Mälestuste seas leidus esseistlikke pärle ning koguni luulet. Huvitava läbilõike noorte suhetest kunstiga andsid õpilaste vastused (HTG ja Põlva gümnaasiumi õpilased, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli tudengid jt),“ avaldas Remmel.

Kogumisvõistluse "Kunsti puudutus"  preemia pälvisid Kristel Kotta ja Merilin Kotta „Kunsti puudutus“ võidutöö ning 2019. ja 2022. aastal žüriide preemiad pälvinud kaastööde eest. 
2024. aasta kogumisvõistluse võidutööl (Kristel Kotta, Merilin Kotta, Heivi Kotta) on žüriiliikmete hinnangul ühelt poolt teadustöö mõõtmed ja rahvusvaheline ulatuvus, teisalt pole kuhugi kadunud ka varasemate tööde soe põlvkondlik omaeluloolisus ja emotsionaalsus; seekord on kaastöösse kaasatud ka pereisa.  Isiklikest kokkupuudetest ja suurimaist kunstielamustest jõutakse kunsti sotsiaalse ja teraapilise mõju, aga ka tätoveeringute ja kehakunsti analüüsi ning väärtuste mõtestamiseni.

Heiki Maiberg  pälvis preemia kauaaegse kogumistöö korraldamise eest Maalehe rubriigile „Piibujutt“ ning selle käigus laekunud ainese arhiivile üleandmise eest.
Maiberg on arhiivile üle andnud mahuka kogumi Maalehe rubriigi „Piibujutt“ autorite originaalkaastöid-käsikirju, mille hulgas on nii avaldatud kui ka avaldamata jutte aastaist 1992–2023. Piibujutud kujutavad endast ainulaadset kogumit, mis paigutub folkloristlikus mõttes pajatuse ja naljandi piirialale, esitades väikese viguriga elus toimunud juhtumite kirjeldusi. Kokku on Eesti Rahvaluule Arhiivis temalt arvele võetud 2464 lehekülge materjali, 2025. aasta veebruaris lisandus veel üle 500 lehekülje sarnast originaalainest. Hoitud aines on väärtuslik materjal tulevastele huumori- ja argielu-uurijatele.

Valter Parve sai tunnustatud silmapaistvate tööde eest 2022.–2024. aasta kogumisvõistlustel „Muusika minu elus“, „Minu saunalugu“ ja „Kunsti puudutus“.
Valter Parve  on varasemalt pälvinud ühe kolmest peapreemiast kogumisvõistlusel „Muusika minu elus“ (2022), samuti eripreemia 2023. aasta võistlustöö „Minu saunalugu“ eest.
2024. aasta võistlusele „Kunsti puudutus“ esitas Valter Parve mahukad, mitmekülgsed ja hoolikalt vormistatud mälestused kunsti teemal ühe esimesena osalejaist. Tööle on lisatud suur hulk illustratsioone. Tema kaastööst leiab osutusi kunstisündmustele Pärnus ja Eesti kunstielule laiemaltki. Õpetaja ning sotsiaaltöö lektorina on Parve võimaldanud lastel väljendada karikatuuride kaudu kiusamisega seotud tundeid ning korraldanud näituse puudega noormehe suuga maalitud teostest. Parve kirjatöös on tunda hoolimist inimesest, samuti loodusest ning kunstist, mis aitab hoida kalleid mälestusi.

Kaastööliste päeval kuulutati välja ka uued, 2025. aasta kogumisvõistluste teemad „Külalisraamat lugudes ja esemena“ ja „Potipõllundus“.

Vabariigi Presidendi autasu parimatele rahvaluulekogujatele anti aastatel 1935–1940 enam kui sajale Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisele. Preemia taastati Eesti Kirjandusmuuseumi initsiatiivil 1993. aastal Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu toel. 

Alar Madissoni fotogalerii pidulikust aktusest leiab siit >>>

ERA kaastööliste päeva galerii >>>