Eesti Kirjandusmuuseum 1996. aastal

EESTI KIRJANDUSMUUSEUM 1996. AASTAL
Krista Aru

 

  • Sissejuhatus

  • 1996. a ilmusid Kirjandusmuuseumi väljaannetena

  • Ilmumas on

  • Konverentsid ja ettekandekoosolekud Kirjandusmuuseumis

  • Näitused

  • Raamatute esitlused

  • Koostöö teiste asutustega

Kas Kirjandusmuuseum on eelkõige kultuurilooline arhiiv, muuseum või uurimisasutus? Selle küsimusega aasta algas. Küsimus oli meie ümber ja meis endis. Väljaspoolt pealesurutuna (seni Eesti Teaduste Akadeemia teadusinstituutidena tegutsenud asutused seati kõik korraga seisu, kus oli teada, et reformimise käigus senine struktuur lammutatakse, instituudid jäävad esialgu ellu haridusministeeriumi teadusasutustena, mis ja kuidas aga edasi saab, polnud sugugi veel selge ja kindel) sundis see ülevalt alanud reformimine siiski korrastama ka iseenda arusaamisi ja tahtmisi, üle vaatama ja hindama oma jõudu, oskusi ja võimalusi. Esialgu võib-olla natuke valuline, aga samas igati vajalik ja loomulik ettevõtmine ajal, mil Eesti taasiseseisvumisest täitus viis aastat.

Kirjandusmuuseum kui arhiiv täienes ja kosus 1996. a niisama jõudsalt kui kõik viimased aastad. Selle taga on arhiivide juhatajate tubli töö ja oskus. Oskus iseennast ja teisi nii tööle panna, et arhiivide ja Kirjandusmuuseumi vastu on usaldus, mis lubab siia säilitamiseks ja uurimiseks tuua kultuurilooliselt olulisi dokumente, kirjavahetusi ja ka selliseid materjale, millega ümberkäimine nõuab lisaks eesti kultuuriloo tundmisele ka suurt eetilist vastutustunnet. Tänaseks on kultuurilooline arhiiv paik, mille materjalidega töötades on võimalik uurida ja mõtestada eesti kultuuri kui tervikut, otsida paralleele ja erinevusi näiteks Bernard Kangro ja Gustav Suitsu loomingus ja lähenemistes. Kirjanike arhiivide kõrval on kultuurilooline arhiiv saanud ka inimeste elude ja nende lugude kogumis- ja uurimispaigaks, ühenduse "Eesti elulood" keskkohaks. Rahvaluule arhiivi kogud täienesid eduka ekspeditsiooniga Läänemaale, Siberisse ja Setumaale. Tänapäeva folkloori kogumisel on ERA kujunenud suunanäitajaks ja juhtijaks kogu Eestile, olles selle teemaga üks meie ühenduslülisid kaasaegse folklooriga Ameerikas, Aasias, Austraalias. Arhiivraamatukogu on pitsitavast rahanappusest hoolimata järelejätmatu visadusega täiendanud oma vanema raamatu kogusid ja otsinud mööda Eestimaad laekuma pidanud kuid laekumata jäänud uudistrükkide sundeksemplare. Bibliograafia osakonna töö rahvusbibliograafia koostamisel on olnud edukas ja tänu sellele võime varsti säästa 1920. ja 1930. aastate "Postimehe" köiteid nende lõputust lappamisest ühe konkreetse kirjutise otsingul.

Teadusasutusena on Kirjandusmuuseum kõige tõsisemalt tunnetanud oma puudujääke ja võimaluse ning võimatuse piire. Teaduslikku läbitöötamist, kommenteerimist ja huvilistele kättesaadavaks tegemist ootavaid materjale on Kirjandusmuuseumi sügavates keldrites küllaga. Peame ausalt tunnistama, et täna veel ei jaksa me kõike trükisõna või arvutivõrgu vahendusel avalikkuseni tuua. Kuid me püüame selle poole. Ja parimaks tunnistuseks meie edusammudest on köide köite järel trükist ilmuv 19. sajandi esimese poole üks mahukamaid ja sisukamaid kirjavahetusi "O.W.Masingu kirjad J.H.Rosenplänterile 1814-1832". Samuti programmi "Eesti keel ja rahvuskultuur" raames 18. sajandi algusest terviklikuna (400 fooliolehekülge) säilinud käsikirja, Salomo Heinrich Vestringi koostatud ja kirjutatud leksikoni "Das Lexicon Estonico­ Germanicum Concinnatum" deifreerimine ja trükiks ettevalmistamine. Nimetatud käsikirja nii nagu ka meie kultuuri suurmeeste epistolaarse pärandi jõudmine keele­ ja ajaloouurijateni trükitud kujul rikastab meie ühiskonda. Samas on see üheks tagatiseks unikaalsete käsikirjade säilimisele.

1996. a taaselustatud "Litteraria" sarja raamatud kannavad oma kõhnukesest väljanägemisest hoolimata nii erksat vaimu kui ka sisukat sõnumit. Katkend Karl August Hindrey Iru päevikust, Oskar Lutsu päevikud aastatest 1915-1919 ja 1944-1952 ning August Gailiti kirjad Friedebert Tuglasele on üheks sillaks eilsest päevast tänasesse. Ja seda mitte ainult spetsialistide ringile vaid kõigile neile, kes, otsides vastust küsimusele: millest mõtles Oskar Luts oma kirjanikutee lõpul?, eelistavad algallikaid parimale ümberjutustusele. "Litterariad" kannavad olulisel määral harivat funktsiooni ja võiksid sellistena olla tänuväärsed abilised kirjanduse ja kultuuri õppijatele ja õpetajatele.

Tegelikult on harivad ja haaravad olnud ka kõik sel aastal Kirjandusmuuseumis korraldatud konverentsid, seminarid ja näitused. Meil pole tööl kunstnikku, näituse kujundajat. Nii on iga väljapanek eelkõige materjali tundva inimese nägemus ja sellega uudne ning omapärane. Kel vähegi soovi ja tahtmist oli, võis sel aastal näha Kristjan Jaak Petersoni käsikirju, esimesi eestikeelseid ajalehti ja ajakirju, 1636. a ilmunud "Wastse Testamendi" eksemplare. Sügiskuude näitus Eesti Kirjanike Kooperatiivist oli nii mahukas kui informatsioonirikas.

Kas näitused ongi see Kirjandusmuuseumi muuseumi-pool? Vist ei ole. Traditsiooniline muuseumi külg näib meil tegelikult puuduvat. Käsikiri või arhiividokument, raamat või kalender, vitriiniklaasi taga ühelt leheküljelt avatuna, räägib vähe, kuid kulub palju. Me saame neid välja panna väga piiratud ajaks ja valitud kohas. Rohkem ikka vaid illustratsiooniks. Seepärast on ka nimetus "muuseum" meile enam kaunistavaks kui iseloomustavaks jooneks. Ja selle aasta järelekatsumistest selgunud vastus Kirjandusmuuseumi koha, olemuse ja püsimise kohta saab olla vaid üks: Eesti Kirjandusmuuseum on ja jääb rahvuslike humanitaarteaduste uurimisbaasiks, mahutades ja koondades sellisena kõike, mis ühendab endas tööd rahva kultuurimälule oluliste allikmaterjalide kogumiseks, säilitamiseks ja uurimiseks.

Muidugi pole Kirjandusmuuseum praegu veel kaasaegne uurimisbaas, mis oleks suuteline töötama igati kasutajasõbraliku andmepangana. Selleks oleme tehniliselt veel liialt mahajäänud. Kuid tahtmine on. Tahtmine areneda keskuseks, kus on mikrofiððidele kopeeritud eesti rahvuskultuuri olemust kandev ja peegeldav originaalmaterjal. Kus nii kasutamis- kui ka tagatisfondina oleksid olemas sajandivanused rahvaluulekogud, käsikirjalised materjalid ja ainueksemplaarne ajakirjandus. Siis saaksid originaalmaterjalid rahulikult parimates hoiutingimustes seista ja samamoodi rahuliku südamega võiks ka uurimistööd teha, kasutades kulumis- ja töökindlat mikrofiðði. Originaalmaterjalide tagatisfond võiks olla aga hoopis teises majas või koguni mõnes teises riigis. Halvimate aegade kartuses. Kaugemas tulevikus peaks saama tõelisuseks ka võimalus, et näiteks Jakob Hurda rahvaluulekogu saab lugeda ka Tartusse Vanemuise tänavale tulemata. Et soovija saab meilt materjali tellida ja uurida seda hoopis oma koduküla raamatukogus. Selline areng on informatsiooniajastul ja nii väikesel maal nagu Eestimaa loomulik. Meie omalt poolt oleme valmis.

Kõigi raskuste kiuste jõudis sel aastal lõpule Kirjandusmuuseumi juurdeehitus. 1988. a alustatud ehitus võeti riikliku vastuvõtukomisjoni poolt vastu 27. veebruaril. Suve- ja sügiskuudel korrastati juurdeehituse välisfassaad ja lõpetati heakorratööd. Kolmest erinevast majast koosneva Kirjandusmuuseumi üldpind on nüüdseks 5958,1 m² ja sellest peaaegu75% on täidetud fondihoidlatega. Sügiskuudel parandati Eesti Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult ka Kirjandusmuuseumi vanima osa, 1894. a ehitatud maja, katus.

1996. a töötas Kirjandusmuuseumis 65 inimest, nendest 9 teaduritena Eesti Kultuuriloolises Arhiivis ja 8 Eesti Rahvaluule Arhiivis. Arhiivraamatukogus oli ametis 8 vanemraamatukoguhoidjat ja bibliograafiaosakonnas 4 vanembibliograafi. Nende tööd toetasid kaks köitjat, restauraator, helitehnik, fotograaf ja mitu tublit vanemtehnikut. Eesti Kultuuriloolist Arhiivi juhatas Rutt Hinrikus, Eesti Rahvaluule Arhiivi Anu Korb, Arhiivraamatukogu Mihkel Volt ja bibliograafia osakonda Merike Kiipus. Kirjandusmuuseumi teadusdirektori ametikoht jaotati, pidades silmas rahvaluule ja kultuuriloolise arhiivi ning raamatukogu erinevaid tööülesandeid, kaheks. Rahvaluule poolt juhtis Eda Kalmre ja kultuuriloolist osa Sirje Olesk. Peavarahoidjana töötas Kalli Kukk, pearaamatupidajana Inge Liiv, raamatu- ja kassapidajana Mare Mölder, sekretär-asjaajajana Angela Reinmets. Kirjandusmuuseumi arvutivõrgu arendas välja ja seadis töökorda vaneminsener Neeme Reinmets, kelle lahkumise järele arvutivõrgu hooldus ja programmeerimistööd on jäänud Margus Väli ülesandeks.

Tulenevalt palgafondi äärmisest nappusest jäi alates kauaaegse majandusdirektori Ene-Mall Trummi pensionile siirdumisest täitmata majandusdirektori ametikoht. Samal põhjusel on täitmata mitmed teisedki kohad (teaduri, vanemtehniku, toimetaja jm). Raha puudumine on kammitsenud meie teisigi töid ja tegemisi, sealhulgas lausa ohtlikult raamatute ja käsikirjade säilitamist, puhastamist ja restaureerimist.

Eesti Kirjandusmuuseumi Nõukogu (koosseisus Anne Ainz, Tiit Hennoste, Mall Hiiemäe, Rutt Hinrikus, Karl Muru, Sirje Olesk, Mart Orav, Juhan Peegel, Hando Runnel, Ingrid Rüütel, Ingrid Sarv, Kalju Tammaru, Ülo Tedre, Ene-Mall Trumm) pidas kaks koosolekut, kus arutas asutuse töö tulemuslikkust, võttis seisukoha Kirjandusmuuseumi staatuse suhtes ja vaatas läbi tööplaanid.

Eesti Kirjandusmuuseumi teadustöö kulges vastavalt 15. juunil 1995. a nõukogus kinnitatud teemadele. Need on:

  1. Eesti kirjanduse ja kultuuriloo allikad;
  2. Välis-Eesti kirjanduse allikmaterjalid;
  3. Eesti kultuuri ja elulaadi muutumine;
  4. Eesti regivärsiline rahvalaul;
  5. Eesti rahvakalender;
  6. Siberi Eesti asunduste rahvaluulepärimus;
  7. Tänapäeva folkloor;
  8. Eesti trükise ajalugu;
  9. Eesti ajakirjanduse analüütiline retrospektiivne üldine bibliograafia.

 

Teaduslik töö on olnud edukas ja tulemusrikas. Igas vallas on ilmunud publikatsioone, peetud töökoosolekuid ja konverentse. Korraliselt töötas ka majasisene seminar.

1996. a sügisest on väljas Kirjandusmuuseumi kodulehekülg, mille URL aadress on http://www. kirmus.ee/ Koduleheküljel on võimalik juba praegu leida andmeid Kirjandusmuuseumi arhiivides leiduva kohta: esitatud on kõik Arhiivraamatukogu kogud, Arhiivraamatukogu bibliograafia osakonnas bibliografeeritud ajakirjanduse nimestik seisuga 1. november 1996, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi käsikirjaliste fondide nimestik, andmed arhiivi foto- ja kunstikogudest). Samuti on koduleheküljel ka informatsioon Kirjandusmuuseumi poolt korraldatavate ürituste, väljaannete jpm kohta. Eesti Rahvaluule Arhiivi kodulehekülg - http://haldjas.folklore.ee - annab teavet ERA ajaloo, kogude, kartoteekide, väljaannete ja põhiliste uurimissuundade kohta.

 

 

 

1996. a ilmusid Kirjandusmuuseumi väljaannetena

 

  1. O.W.Masingu kirjad J.H.Rosenplänterile 1814-1832. Teine köide 1819- 1820. Kirjad 49-116. Koostanud L.Anvelt, E.Aaver, H.Laanekask, A.Nagelmaa. 328 lk. Eesti ja saksa keeles. Toetasid Eesti Rahvuskultuuri Fond ja Kultuurkapital, EV aukonsuli Düsseldorfis ja Metall NRW president Dr. Jochen F. Kirchhoff; trükiks valmistas ette Tartu Ülikooli Kirjastus.
  2. Eesti asundused II. Ei oska rääkimise moodi kõnelda. Zolotaja Niva, Semjonovka, Jurjevka, Koidula [Siberi eesti küladest kogutud tekstid]. Koostanud A.Korb. 251 lk. Resümeed vene ja inglise keeles. Eesti Teadusfondi toetusel.
  3. Litteraria 7. Oskar Lutsu päevikud aastaist 1915-1916 (I) ja 1917-1919 (II). Koost. ja komment. M.Kahu, toim. K.Pisuke. 84 lk. Eesti Kultuuriministeeriumi toetusel, "Vanemuise" seltsi kirjastusel.
  4. Litteraria 8. Karl August Hindrey Iru päevik. Sügis 1946. Valinud ja kommenteerinud R. Hinrikus, toim. S.Olesk. 81 lk. Kultuurkapitali toetusel, "Virgela" kirjastusel.
  5. Litteraria 9. Oskar Luts.Viimane päevik (1944-1952). Saatesõna ja kommentaarid J. Peegel, toim. K.Pisuke. 62 lk. Avatud Eesti Fondi ja Tartu Kultuurkapitali toetusel, "Virgela" kirjastusel.
  6. Litteraria 10. August Gailiti kirjad Friedebert Tuglasele ajavahemikust 1917-1926. Sissejuhatus ja kommentaarid M.Kasterpalu, toim. P.Noorhani. 95 lk. Avatud Eesti Fondi toetusel, "Virgela" kirjastusel.
  7. Analüütiliselt bibliografeeritud eesti ajakirjandus: Nimestik seisuga 01.04.1996. Koostajad A.Ainz ja M.Kiipus. 26 lk.
  8. Pro Folkloristica IV. Vaga vares. Toimetaja J.Oras. 144 lk. Tartu Kultuurkapitali toetusel.
  9. Neeger päevitab. Maailma rahvad eesti laste naljades. Koostanud A.Tuisk. Kirjastus "Koolibri". 80 lk.
  10. Kirjastuse "Ilmamaa" väljaandena ilmus raamat "Mu kallis Liisi" [Juhan Liivi kirjad Liisa Goldingule]. Koostas A.Vinkel, toimetas E.Aaver. 254 lk. Kultuurkapitali toetusel, "Ilmamaa" kirjastusel.

 

 

 

Ilmumas on:

 

  1. Litteraria 11. Friedebert Tuglas. Eluloolisi märkmeid 1906-1944. Teksti ette valmistanud E.Lillemets, toimetanud ja eessõna kirjutanud K.Metste. Avatud Eesti Fondi toetusel, "Virgela" kirjastusel.
  2. O.W.Masingu kirjade III köide. EV aukonsuli Düsseldorfis ja Metall NRW presidendi Dr. Jochen F. Kirchhoffi toetusel, TÜ Kirjastuse kirjastuses.
  3. Kuld on jäänud jälgedesse. Toimetanud K.Tamm. Juhan Peegli regivärsiliste artiklite kogumik.Teadusfondi toetusel.
  4. Estonskii folklornõi arhiv. Toimetanud E.Kalmre. Arhiivialast teavet ja küsitluskavu sisaldav kogumik Avatud Eesti Fondi toetusel.
  5. Der Estnische Volkskalender. Koostanud M.Hiiemäe. Eesti rahvakalendri saksakeelne koondköide. FFC seerias.
  6. Contemporary Folklore. Toimetanud M.Kõiva jt. 1995. a samanimelise rahvusvahelise konverentsi ingliskeelne artiklikogumik (Sisald. ka Eda Kalmre artikli "Legends of the Afganistan War"). Eesti Teadusfondi toetusel.
  7. Mängult - päriselt. Toimetanud M.Kõiva jt. Kogumik tänapäeva folkloorist. (Sisald. Mall Hiiemäe, Janika Orase, Ell Vahtramäe, Eda Kalmre artikli). Eesti Teadusfondi toetusel.

 

 

 

Konverentsid ja ettekandekoosolekud Kirjandusmuuseumis

 

6. märtsil "190 aastat eestikeelset ajalehte". 5 ettekannet (J.Peegel, T.Tannberg, M.Hirvlaane, V.Kingisepp, K.Aru) ja sõnavõtud. Näitus esimestest perioodilistest väljaannetest.

14. märtsil Kristjan Jaak Petersoni päev. Ettekanne S.Oleskilt ja R.Hinrikuselt. Kr.J.Petersoni luuletusi luges E.Lillemets, laulis A.Maasik. Näitus Kr.J.Petersoni materjalidest Eesti Kultuuriloolises Arhiivis.

23. ja 24. aprillil noorte folkloristide konverents. 20 ettekannet (L.Saarlo, R.Hiiemäe, R.Järv jt) ja sõnavõtud rahvaluulest.

7. ja 8. juuni XIII kevadkool Nüplis "Traditsioon ja pluralism 2. Kirjanduslugu". 16 ettekannet (K.Metste, M.Laak, S.Olesk, R.Hinrikus jt) ja sõnavõtud.

16. oktoobril IX Ristikivi päev. 3 ettekannet (T.Muru, M.Kasterpalu, K.Nilsson).

25. oktoobril Oskar Kallase päev (XVI eesti raamatuteaduse konverents). 9 ettekannet (P.Maimik, K.Lippus, R.Ruutsoo, M.Lott jt), sõnavõtud ja läbirääkimised.

1. novembril "Traditsioon ja pluralism 3. Esseistika". 7 ettekannet (R.Hinrikus, R.Veidemann, J.Salokannel, E.Nordgren, H.Forsblom jt), sõnavõtud ja läbirääkimised.

19. ja 20. detsembril 40. Kreutzwaldi päevad. Plenaaristung, rahvaluule ja kirjandusteemalised istungid. 13 ettekannet, sõnavõtud ja läbirääkimised.

 

 

 

Näitused

 

Mälestusnäitus "Arnold Susi 100 ja eesti rahvuslik iseseisvus". Koostas R.Hinrikus. 23.II-20.III. Avamisel kõnelesid H.Susi, S.Vahtre, K.Villako.

SKS-i kirjandusarhiivi näitus "Sinise rongi aknast" (soome kultuuritegelaste reisid Euroopasse 19. sajandist II maailmasõja alguseni) ja "Friedebert Tuglase rännuteed" . Koostas K.Kukk. 2.IV-30.V. Avamisel kõnelesid Soome Instituudi juhataja S.Zetterberg ja P.Olesk. Esinesid Tartu 8. Keskkooli kirjandusklassi õpilased.

Näitus "Eestikeelne vaimulik kirjandus 1632-1739". Koostas H.Räim. Pühendatud Wastse Testamendi lõunaeestikeelse tõlke ilmumise 310. aastapäevale. 26.IV-5.V. Avamisel kõnelesid H.Räim ja M.Linnamägi.

Näitus "Ain Kaalep - 70". Koostasid S.Olesk ja I.Pelkonen. 4.VI-30.VI. Avamisel kõnelesid K.Villako ja J.Talvet.

Näitus "Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1950-1994". Koostasid R.Hinrikus, M.Volt, V.Asmer ja J.Kronberg. 12.VIII-28.X. Avamisel kõnelesid J.Kronberg, E.Toona.

Näitus "Betti Alver - 90". Koostas K.Metste. 22.XI-20.XII.

 

 

 

Raamatute esitlused

 

16. mail "Eesti asundused II. Ei oska rääkimise moodi kõnelda" (rahvapärimusi Zolotaja Niva, Semjonovka, Jurjevka Ja Koidula külast).

10. septembril kirjandusloolise raamatusarja "Litteraria" esitlus. Oskar Lutsust ja tema viimasest päevikust rääkis J.Peegel. "Litteraria" sarja tutvustas S.Olesk. Esitlusel viibisid Tartu linna ja maakonna kirjanduse ja emakeele õpetajad.

7. novembril elektroonilise ajakirja "Mäetagused" trükiversiooni, arhiivimaterjalide tekstivalimiku "Neeger päevitab" ja Pro Folkloristica IV. Vaga vares esitlus.

 

 

 

Koostöö teiste asutustega

 

Traditsioonilistele koostööpartneritele (Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse ning rahvaluule ja ajakirjanduse õppetoolid, Under-Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Rahva Muuseum, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Teaduste Akadeemia Raamatukogu, Rahvusraamatukogu) lisaks sõlmiti 10. aprillil koostööleping Eesti Ajalooarhiiviga. Koostööd tehakse ajaloo- ja kirjandusalase uurimistöö, raamatukogunduse, allikapublikatsioonide ettevalmistamise ja avaldamise vallas. Üheskoos töötati välja ajaloolist ja kultuuriväärtust omavate dokumentide ja arhivaalide tagatis- ja kasutamisfondi loomise projekt.

Edukas on olnud koostöö Soome Kirjanduse Seltsiga, Läti Rahvaluulearhiiviga, Eesti Arhiiviga Austraalias, Tartu Instituudiga Torontos, Lundi Ülikooli Soome-Ugri Instituudiga jpt.

R.Hinrikus ja K.Aru on Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu Kirjandusmuuseumide sektsiooni liikmed. 16.-21. sept viibis K.Aru Prahas kirjandusmuuseumide 19. aastakonverentsil "Kaasaegne kirjandus kirjandusmuuseumides", esinedes ettekandega "Eesti Kirjandusmuuseum ja kaasaegne kirjandus". Eesti teadlaste kongressil Tallinnas 11.-15. augustil oli ka K.Aru ja S.Oleski ühisettekanne "Eesti Kirjandusmuuseum kui rahvusteaduste uurimisbaas".

Kas leidsid, mida otsisid? *
Kaugtöö tegija tunnusmärk