Новости

Esmaspäeval, 2. märtsil kell 11.15 anti Riigikogu esimehele Henn Põlluaasale üle „Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus“ ja sellele kogutud toetusallkirjad. Pöördumist on toetanud 122 asutust, organisatsiooni ja kollektiivi ning 1920 eraisikut. Pöördumise ajendas Eesti teaduse, sealhulgas Eesti-uuringute ebapiisav rahastamine, mis seab ohtu põhiseaduse täitmise ja riigi elujõulisuse. Eesti teaduspoliitika peab oma näo pöörama Eesti poole.

Avaliku pöördumise esitasid 29. jaanuaril 2020 kuus teadus- ja haridusasutust: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Rahva Muuseum.

Pöördumisega taotletakse teadusrahastuse üldist suurendamist ja eraldi meetmeid Eesti-uuringute rahastamiseks. Rahastussüsteem peaks toetama teaduse laiapõhjalisust, eri uurimissuundade ja -valdkondade järjepidevat arengut, tagades ka teadlaste järelkasvu. Rõhutatakse vajadust leida stabiilne rahastus Eesti avalikkuse huve teenivale, eesti keele ja kultuuri järjepidevusele suunatud teadus- ja arendustegevusele.

Üks pöördumise algatajaid, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlane Mari Sarv rõhutab: „Eesti keelt, kultuuri, ajalugu, ühiskonda ja loodust ei uuri ega dokumenteeri meie eest keegi teine. Eesti riik on maailmas ainus, kelle kohuseks on hoolitseda Eesti-uuringute jätkumise eest. Meile kõigile on eluliselt oluline, et püsiksid ja areneksid kõik Eesti maad, loodust, kultuuri, rahvast ja riiki puudutavad uurimisvaldkonnad, et teadustöö teeniks meie kõigi huvisid ja toetaks riigi ja rahva jätkusuutlikkust. Tuleb säilitada eesti keele oluline osa – teaduskeel – ja rohkem väärtustada eestikeelset teadust. Teadustöö stabiilsuse ja kestvuse tagamisel on oluline mitte unustada noorte teadlaste võimalusi siin oma teadustööd teha.“

Avalikule pöördumisele saadud toetus näitab suure osa Eesti haritlaskonna ja loomeinimeste muret selle pärast, et teaduse rahvusvahelistumise ja kvaliteedi tõstmise tähe all jätab praegune rahastamispoliitika tähelepanuta Eesti-uuringute ja eestikeelse teaduse avalikud funktsioonid. Lisaks kõrgkoolidele ja akadeemilistele organisatsioonidele on pöördumise toetajate seas paljud üle-eestilised kultuuriorganisatsioonid, sealhulgas loomeliidud.

Paralleelselt allkirjade kogumisega on meedias toimunud diskussioon teadusrahastuse, sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteaduste baasrahastuse probleemide üle. Teadusalase arutelu ühiskondlikku kõlapinda ja valmisolekut panustada sellesse, et riigi juhid mõistaksid oma vastutust Eesti-uuringute tuleviku ees, näitab suure hulga pärimusega seotud loojate ja praktikute tegevus Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks – sotsiaalmeedias on välja kujunenud aktiivne toetusgrupp, arhiivi ja teaduse toetuseks on loodud temaatilisi laule, 4. märtsil toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis pärimusmuusikute toetuskontsert.

Pöördumine anti Riigikogu esimehele üle 2. märtsil kell 11.15.

Lisainfo:
Mari Sarv, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur, 56456699, mari.sarv@folklore.ee
Urmas Sutrop, Eesti Kirjandusmuuseumi direktor, 5207188, urmas.sutrop@kirmus.ee