Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2002
Paar sammukest XIX
EESTI KIRJANDUSMUUSEUMI SÜNDMUSTE KROONIKA
Elo Maandi
25. jaanuar. Konverents "Ühe müüdi anatoomia" ja näituse "Poolüminal" avamine. Nii konverents kui näitus olid pühendatud luuletaja Paul-Eerik Rummo 60. sünnipäevale. Konverentsil esinesid Ain Kaalep, Vaino Vahing, Rein Veidemann, Aare Pilv, Märt Väljataga ja Luule Epner.
Näituse "Poolüminal" koostasid Sirje Olesk ja Vilve Asmer. Näitus jäi huvilistele vaadata 6. maini.
18. veebruar-16. mai. Elektrooniline konverents "Dialoog avaliku ja privaatse vahel". Konverentsist võttis osa 100 inimest Eestist ja Soomest. Korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ja Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool.
20. veebruar. Tähistati kirjandusteadlase ja bibliograafi August Palmi 100. sünniaastapäeva. A. Palmi elust ja tegevusest kõnelesid Heino Räim, Ille Palm, Leenu Siimisker ja Abel Nagelmaa. Avati päevakohane näitus, mille koostasid Merike Kiipus ja Heino Räim.
22. veebruar. Anti üle Eesti Vabariigi Presidendi preemiad 2001. aasta parimatele rahvaluulekogujatele. Parimateks tunnistati Eesti Muusikaakadeemia magistrant Hans-Gunter Lock, viipekeele tõlk Liina Paales ja pensionär Leida Oeselg. Tänavused preemiad andis laureaatidele üle Ingrid Rüütel. Samas tehti kokkuvõtteid tänapäeva folkloori kogumise võistlusest "Eluring". Kogumisvõistluse algatas Eesti Rahvaluule Arhiiv 2001. aasta novembris Eesti Kultuurkapitali toetusel. Võistluse raames kutsuti arhiivi saatma kaastöid, mis käsitleksid tänapäevaseid ja lähimineviku kombeid ning tähtpäevi. Arhiivi laekus 76 kaastööd kokku 327 inimeselt. Töid hinnanud komisjon valis välja 12 kaastööd. Erilise tunnustuse vääriliseks hinnati Hans Karro, Urve Buschmanni, Mariina Paesalu ja Maret Luhari kaastööd; sisukate töödena tõsteti esile Salme Aasmäe, Tuuli Eksini, Tiiu Belimova, Ülle Parmu, Selma Vasara, Helma Kaevali, Anna Rinne ja Krista Sildoja võistlusele saadetud tööd.
27. veebruar. Kirjandusmuuseumi saalis esitles oma vanausulisi käsitlevat filmi "Elu pärast maailmalõppu" Peeter Simm.
14. märts. Emakeelepäevale pühendatud ettekandekoosolek. Kristian Jaak Petersoni 201. sünniaastapäeval meenutati tema panust eesti kirjandusse ja kultuurilukku. Ettekannetega esinesid Tuuli Kaalep ja Piret Noorhani. Kirjaniku luulet luges Enn Lillemets. Musitseerisid Tartu I Lastemuusikakooli õpilased. Samas oli võimalik tutvuda K. J. Petersoni käsikirjalise pärandiga, mida säilitatakse Eesti Kultuuriloolises Arhiivis.
28. märts. Eluloopäev. Sel aastal juba 8. korda toimuval eluloopäeval keskenduti ühele aastale elu- ja ajaloos - aastale 1968. Kõnelesid Kaido Jaanson, Peeter Vihalemm, Pikkar Joandi, Aarne Vaik jt. Kokkuvõtteid 1968. aasta kohta kirjutatud elulugudest tegi Rutt Hinrikus. Esitati katkendeid elulugudest ja elulugude kirjutamist sai ka iga huviline ise proovida.
4. aprill. Kirjandusmuuseumi külastas haridusminister Mailis Rand.
8. aprill. Kristi Salve juubelisünnipäevale pühendatud sümpoosion "Rahvaluule lummas". Esinesid Marge Rennit, Marja Kallasma, Kanni Labi, Arvo Krikmann. Väljas oli Eesti Rahva Muuseumi kogu põhjal koostatud näitus Vepsamaa joonistustest (koostaja Edgar Saar Eesti Rahva Muuseumist).
22. aprill. Kirjandusmuuseumi saalis pidas loengu "Hingest ja väest" Vigala Sass.
23. - 24. aprill. Noorte folkloristide konverents. Peeti 21 ettekannet. Esinesid Katre Õim, Piret Voolaid, Elo-Hanna Seljamaa, Helen Luks, Kristina Veidenbaum, Pärtel Lippus, Brigitta Davidjants, Kadri Saavik, Helen Kõmmus, Liina Saarlo, Andreas Kalkun, Kristel Kiigemägi, Natalja Kolegova, Ülle Kärner, Irina Orehhova, Kärri Toomeos, Evelin Lepp, Katre Kikas, Liisi Joon, Melika Kindel, Ott Heinapuu. Stendiettekanded Jelena Politanovalt ja Jaagup Kipparilt. 23. aprilli õhtul esitleti eelmise aasta konverentsi artiklite kogumikku "Lemmeleht" (Pro Folkloristica IX).
9. mai. Kirjandusmuuseumiga tutvus IFLA (International Federation of Library Associations) president Christine Deschamps.
9. mai. Sõlmiti Tuglase Seltsi ja Kirjandusmuuseumi vaheline koostööleping.
10. mai. Kirjandusteadlase ja -kriitiku Rein Kruusi mälestusseminar. Seminari plenaaristungil kõnelesid Rein Veidemann ja ürituse peakorraldaja Galina Ponomarjova. Edasi jaguneti eesti- ja venekeelsetesse sektsioonidesse. Eestikeelsete ettekannetega esinesid Toomas Haug, Kajar Pruul, Juku-Kalle Raid ja Aarne Ruuben. Venekeelses sektsioonis, mis toimus Tartu Ülikooli peahoones, esinesid Malle Salupere, Irina Belobrovtseva, Aurika Meimre, Sergei Issakov, Tatjana Ðor ja Aleksander Dulitshenko. Väljas oli näitus nii Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist, Arhiivraamatukogust kui Rein Kruusi omastelt pärit materjalidest. Näituse koostasid Galina Ponomarjova, Olga Sudajeva ja Marju Mikkel. Seminari korraldasid Eesti Kirjandusmuuseum ja Tartu Ülikool.
14. - 15. mai. Rahvausundi seminar "Nimi ja nimetamine" Karepal. Esinesid Aado Lintrop, Ell Vahtramäe, Madis Arukask, Kristi Salve, Karin Maria Rooleid, Mare Kõiva, Tõnno Jonuks.
16. mai. Pidulik ettekandekoosolek "Mida rohkem õpetust, seda haritum rahvas". Ettekandekoosolekuga tähistati 145 aasta möödumist ajalehe Perno Postimees sünnist. Eesti ajakirjanduse ajalugu käsitlevad ettekanded olid Epp Laugult, Inge Laurikult, Juhan Peeglilt, Anu Pallaselt. Päevakohasel näitusel olid väljas nii Perno Postimehe esimene number kui ka valik lehenumbreid ajalehest Postimees. Ürituse korraldasid Õpetatud Eesti Selts ja Eesti Kirjandusmuuseum. 2001. a. dets.- 2002.a. mai Oli saalis avatud Ilmar Laabani 80. sünniaastapäevale pühendatud näitus "Sure matus".
11. juuni - 16. august. Fotonäitus "See oli nii ammu…". Eesti Kultuuriloolise Arhiivi fotokogust pärinevad fotod kujutasid Eesti elu aastatel 1865 - 1915. Näituse avamisel kõnelesid Anu Järs, professor Tiit Rosenberg ja näituse koostaja Vilve Asmer. Esitleti vastvalminud postkaardikomplekti "Tartu. Linn ja linnarahvas. II".
19. juuni. Kirjandusmuuseumis esitleti etnomusikoloogia osakonna väljaannet "Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas 1. Töid etnomusikoloogia alalt I" ja folkloristika osakonna väljaannet Folklore 18/19, "Prehistoric Art Special". Enn Ernits tutvustas kaljujooniste leiupaiku ning Ingrid Rüütel kõneles rahvamuusika uurimisest tänapäeval. Tõnno Jonuksi juhendamisel harjutati kaljule joonistamise kunsti, Igor Tõnurist lummas publikut ühemehe-etendusega "Vanapagan - Eesti torupillimees".
21. - 22. juuni. Nüpli XI kevadkool, mille üldteemaks teooriad. Esinesid Ene-Reet Soovik, Rob Hughes, Märt Väljataga, Arne Merilai, Riste Keskpaik, Epp Annus, Tiina Kirss, Jüri Lipping, Liina Lukas.
16. - 17. august. Põhjamaade ministeeriumi rahastatud ühisprojekti konverents "Masks and Mummers in the Nordic Countries. A Synchronic, Diachronic and Comparative Investigation in Folklore and Related Disciplines". Osalesid Ülo Tedre, Maris Müürsepp-Leponiemi, Mare Kõiva, Andres Kuperjanov.
27. - 30. august. Rahvusvaheline arheoastronoomia-alane teaduskollokvium, millega tähistati Euroopa Arheoastronoomia Seltsi (SEAC) 10. tegevusaastat. Teaduskonverents tõi Tartusse ligi 50 tunnustatud teadlast Euroopast, USA-st ja Venemaalt. Konverentsi teemaks oli arheoastronoomiliste andmete kultuuriline kontekst ja kosmiliste katastroofide kajastused. Konverentsi patrooniks oli proua Ingrid Rüütel.
Päevi sisustasid ettekanded ja ringkäigud erinevates Eesti paikades: Vilustes, Tõraveres, matk Meenikunno sohu ja Saaremaale. Konverentsi viimase päeva lõpetas Urmas Sisaski kontsert. Konverentsi korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ja Tartu Observatoorium. Konverentsi raames avati 3 näitust: Kärt Summataveti ehete ja graafika näitus "Unistus", Loit Jõekalda graafikanäitus Karjala ja Koola kaljutaidest (mõlemad avatud 15. oktoobrini) ning Erkki Luoma-aho fotonäitus "Inimesed ja põdrad" (avatud 1. novembrini).
5. - 19. september. "Sagas and Societies", EU projekt, mille viisid läbi Borgarbyggð (Borgarnese linnavalitsus), Eesti Kirjandusmuuseum, Tübingeni Ülikooli Põhjamaade Filoloogia osakond, Borgarfjarðari Kultuurikeskus, Snorri Sturlusoni Uurimiskeskus ja Reykjaviki Akadeemia. Kirjandusmuuseumi poolt osales korraldustöös Tõnno Jonuks. Ettekanded Tõnno Jonuksilt, Tarmo Kulmarilt ja Kristel Zilmerilt.
24. september. Sümpoosion "Alalhoidlikkus ja uuenduslikkus: folklooriarhiivi tähendus minevikule, kaasajale, tulevikule". Sümpoosioniga tähistati Eesti Rahvaluule Arhiivi 75. aastapäeva. Erialaste ettekannetega esinesid Kristin Kuutma, Ülo Valk, Arvo Krikmann, Piret Õunapuu, Irma-Riitta Järvinen Soome Kirjanduse Seltsi folklooriarhiivist ja Aldis Putelis Läti Rahvaluule Arhiivist. Ettekannetele järgnes kontsert-etendus "August Pulsti mälestusi muusika alalt sõnas, helis ja pildis" ja uute rahvaluuleväljaannete "Eesti mõistatused II", O. Looritsa "Endis-eesti elu-olu I" ja artiklikogumiku "Kogumisest uurimiseni" esitlus. Avati väljapanek ERA ajaloost ja trepigaleriis näitus "Ootamatu ERA" (koostaja Liina Saarlo).
25. oktoober. Oskar Kallase päev - XIX eesti raamatuteaduse konverents. Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu selleaastase raamatuteaduse konverentsiga tähistati Eesti ühe silmapaistvama trükkali ja kirjastaja ning raamatukaupmehe Heinrich Laakmanni 200. sünniaastapäeva. Oskar Kallase päeva esimene pool oli pühendatud eesti raamatukogundusele.Ettekannetega esinesid Anne Ainz, Piret Lotman, Mare Luuk, Heino Räim. Konverentsi õhtupoolne osa oli üldkultuuriline. Esinesid Tiiu Reimo, Anne Valmas, Linda Jahilo ning Õie ja Leo Utter. Konverentsi lõpul avati näitus "Laakmanni trükimaailm", mis jääb vaadata 25. jaanuarini 2003. a. Näituse koostasid Merike Kiipus, Imbi Pelkonen ja Heino Räim.
12. - 17. november. Kirjandusmuuseumi direktor Krista Aru võttis osa ICOM-ICLM 25. aastakonverentsist Pariisis ja Bourges'is ning osales ICLM nõukogu istungil.
27. - 28. november. Konverents "Regilaul - loodud või saadud". Keskenduti lauliku osale loomisprotsessis. Esinesid Liina Saarlo, Mari Sarv, Kanni Labi, Kristi Salve, Paul Hagu, Andreas Kalkun, Õie Sarv, Madis Arukask, Eda-Kai Simmermann, Janika Oras, Vaike Sarv, Þanna Pärtlas, Taive Särg, Urve Lippus. 27. novembri õhtul näidati E. Laugaste ja V. Levitski 1956. aastal valminud õppefilmi Kihnu pulmakommetest, mida kommenteeris Olli Kõiva. Muusikalist meelelahutust pakkusid Viljandi Kultuurikolleþhi ja ansambli "Sinimaniseele" lauljad-pillimängijad.
4. - 5. detsember. Folkloristide talvekool Pühajärvel, millega tähistati 55 aasta möödumist rahvaluule ja -muusika uurimise algusest omaaegses Keele ja Kirjanduse Instituudis.
4. detsember. Konverents "Folkloristide tänaseid uurimissuundi". Ettekannetega esinesid Pille Kippar, Ruth Mirov, Ülo Tedre, Arvo Krikmann, Ingrid Rüütel, Triinu Ojamaa, Mare Kõiva. Pärastlõuna möödus pidulikumas meeleolus, tänati teenekaid folkloriste ja meenutati ühiseid tegemisi.
5. detsember. Kaks seminari: seminar-ajurünnak "Aardelaegas" (juhtis Mare Kõiva) ja seminar "Millest räägib Jaan Rossi ja Ilse Lehiste raamat "Eesti regiviiside temporaalne struktuur"" (juhtis Jaan Ross).
6. - 7. detsember. Rahvusvaheline seminar "Rahvausund multietnilises ja -konfessionaalses keskkonnas". Ettekannetega osalesid Madis Arukask, Zhanna Kormina, Nina Lavonen, Merili Metsvahi, Aleksandr Pantðenko, Taisto Kalevi Raudalainen, Daniel Ryan, Sergei Shtõrkov.
19. - 20. detsember. 46. Kreutzwaldi päevad olid pühendatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. Toimus Kreutzwaldi aasta (detsember 2002 - detsember 2003) pidulik avamine. Kreutzwaldi aasta patrooniks sai akadeemik Juhan Peegel.
