Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2002
Paar sammukest XIX
FOLKLORISTIKA OSAKOND
Mare Kõiva
Folkloristika osakonnas (FO) töötab kolm struktuuriüksust (folkloori lühivormide, usundi- ja jutu-uurimise ning meediarühm). Sel aastal töötasid folkloristika osakonnas juhataja Mare Kõiva, vanemteadurid Arvo Krikmann, Aado Lintrop (juulikuu lõpuni), Kristi Salve, Asta Õim; teadurid Madis Arukask (osalise koormusega), Anneli Baran, Reet Hiiemäe (septembrini täiskoormusega, edaspidi osalise koormusega), Kaur Mägi (oktoobrist, osalise koormusega), Karin Maria Ribenis-Rooleid, Rein Saukas (septembrist), Katre Õim. Toimetajatena töötasid Anne Hussar, Luule Krikmann ja Andres Kuperjanov, programmeerijate ja võrguadministraatoritena Indrek Zolk (septembrist lahkus kaitseväkke) ja Laas Toom (alates septembrist), assistentidena Liisi Joon, Maris Kuperjanov (augustist lapsehoolduspuhkusel), Eva-Kait Kärblane, Liisa Vesik, Piret Voolaid ja osalise koormusega assistentidena Eve Ehastu (aprillist lapsehoolduspuhkusel), Tõnno Jonuks, Kairika Kärsna (septembrist Soomes kraadiõppes). Hõimuprogrammi toel töötasid Nikolai Kuznetsov ja Natalja Kolegova, riikliku programmi "Lõuna-Eesti keel ja kultuur" vahendusel töötas Salle Kajak, Nordic Cooperation Fund for the Humanities (NOS-H) vahendusel Maris Müürsepp-Leponiemi (septembrist Soomes magistrantuuris) ja Ülo Tedre. Ruth Mirov, Ell Vahtramäe, Harri Mürk ja Indrek Kiissel olid Eesti Kultuurkapitali stipendiaadid. Kait Realo-Tamm ja Kristel Soomre-Kivarik olid lapsehoolduspuhkusel.
Aasta jooksul abistasid meid: R. Sõukand, A. Kaaber, A. Tupits, K., T., P. ja M. Sarv, P. Parder, K. Kikas, K. Summatavet, M. Mikkor, S. Vesik, T. Jaago, Ü. Siimets, E.-K. Simmermann, M. Susi, M. Lintrop, P. Õunapuu, M. Võsoberg, L. Peep, M. Oras, K. Moppel, A. Niinemets, I. Pustõlnik, V. Villandi, E. Luoma-aho, L. Jõekalda, V. Poikalainen ja E. Ernits, samuti Tartu Tähetorni Astronoomiaring, Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus, K. Kama ja Võru Instituudi kollektiiv. Digitaliseerimisel aitasid Tartu Ülikooli üliõpilased, eesti rahvaluule üldkursuse ja eesti rahvausundi kursuse kuulajad.
TEADUSTÖÖ JA PUBLIKATSIOONID
Sihtfinantseeritava teadusteema "Eesti ja sugulasrahvaste folkloor: þanrid, struktuur, tüpoloogia, historiograafia" raames tegeldi eesti ja soome-ugri rahvaste juttude, rahvausundi, lühivormide ja kujundkõneteooria uurimisega, multimeedia ja interneti uuringutega, vähem laulukultuuriga. Eesti Teadusfondi grante oli neli, lisaks ollakse ühes põhitäitja: A. Krikmann, grant nr. 4935 "Eesti kaasaegne rahvahuumor"; M. Kõiva, grant nr. 5117 "Tänapäeva folkloori teooria: protsessid, müüdid, hoiakud, globaliseerumine versus lokaalsus"; A. Lintrop, grant nr. 4936 "Pärimuse rituaalsed institutsioonid idapoolsetel uurali rahvastel"; Asta Õim, grant nr. 4945 "Fraseologism versus kõnekäänd versus troop". M. Arukask on põhitäitja E.-H. Västriku grandis nr. 4939 "Etnilised ja mentaalsed protsessid vadja rahvausundis".
Lisaks osaleti riiklikus programmis "Eesti keel ja rahvuskultuur" projektidega "Eesti folkloori fundamentaalväljaanded (muistendid)", "Eesti keele kasutusalade laiendamine ja eesti kultuuri tutvustamine elektroonilistel infokandjatel" ning riiklikus programmis "Lõuna-Eesti keel ja kultuur" projektidega "Lõuna-Eesti rahvaluule andmebaas" ja "Sariväljaanne "Lõuna-Eesti rahvaluule"". Lisatoetust digitaliseerimisprojektideks ja fundamentaalväljaannete ettevalmistamiseks saadi veel Eesti Kultuurkapitalilt.
Aastal 2002 läbiti edukalt evalveerimine, osakonna töötajad osalevad Eesti kultuuriloo ja folkloori tippkeskuse moodulites.
Trükist ilmus kuus mahukat monograafiat või artiklikogumikku, neli allikpublikatsiooni, viis numbrit ajakirja "Folklore. An Electronic Journal of Folklore" ja neli numbrit ajakirja "Mäetagused" ning 38 artiklit. Retsensioone ilmus kaheksa, teese üheksa, populaarseid kirjutisi üle kümne. Teadusartikleid tõlgiti suurel arvul eesti keelde ja eesti keelest mitmesse võõrkeelde.
Sel aastal ilmus mitu eesti kultuurile ülimalt olulist väljaannet: "Eesti mõistatused" II: Monumenta Estoniae Antiquae IV:2 (koostajad A. Hussar, A. Krikmann, R. Saukas, P. Voolaid; toimetajad A. Krikmann ja R. Saukas) ja "Eesti rahvaluule bibliograafia (1993-2000)" (koostaja ja toimetaja Karin Maria Rooleid). Hea ülevaate kirjanduse ja rahvaluule suhetest annab Ruth Mirovi artiklitekogumik "Sõnade sõlmi", kokkuvõtte folkloristlikest suulise ajaloo ja perepärimuse uurimustest esitab kogumik "Lives, Histories and Identities: Studies on Oral Histories, Life and Family Stories" (toimetajad T. Jaago, M. Kõiva, K. Kärsna). Uuenduslikkusega paistsid silma elektrooniline konverents-koolitus "Dialoog privaatse ja avaliku elu vahel: Inimese ja keskkonna suhete peegeldus pärimuses" ning kelmikas seeria lühivormiraamatuid - andmebaasi ja uurimuste kõrvalsaadus. Väljaannete juures oli asendamatu Luule Krikmann.
Põhiuurimuste tarvis digitaliseeriti sel aastal suured andmekorpused, sh. vanemat trükisõna. Rajati uusi digitaalseid arhiive, nt. sõnamängudest ja keerdküsimustest (P. Voolaid) ja arendati andmebaaside rakendusi.
Magistrikraadi kaitsesid Andres Kuperjanov ja Nikolai Kuznetsov. Magistritööd kirjutavad Liisi Joon, Tõnno Jonuks, Kairika Kärsna, Rein Saukas, Ell Vahtramäe, Piret Voolaid; doktoritööd Madis Arukask, Nikolai Kuznetsov, Kaur Mägi, Karin Maria Rooleid, Katre Õim.
Reet Hiiemäe pälvis tulemusliku töö eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.
Rahvalaulud
Regilaulude kihelkondliku publikatsioonisarja "Vana Kannel" Lüganuse köidet toimetati (R. Mirov), noodistati lisandunud ainest (E. Tuvi), valmistati registreid ja loeti korrektuuri.
R. Mirov asus ette valmistama vanemate laulumängude antoloogiat, millest on arvutisse sisestatud 200 teisendit (abistas Õ. Sarv). Samalt autorilt ilmus kogumik "Sõnade sõlmi", mis sisaldab artikleid rahvalaulu ja poeesia suhetest. Kogumiku kirjutistes kajastub üks peaaegu kogu 20. sajandi kirjanduselu läbinud taotlusi - luua regivärsiline eepos eesti põhiliselt lüürilise regilaulu baasil. Artiklitest tuleb esile, et meie professionaalses luules leidub hulgi mitmesuguseid regilauluelemente ning et mõned luuletajad on neid oma loomingus sihiteadlikult kultiveerinud.
M. Arukask jätkas doktoritöö kirjutamist teemal "Lüroeepiline regilaul - eepiline protsess - etniline identiteet". Valminud uurimus "Runo Songs, "Kalevipoeg", and "Peko", in the Question of National Identity" annab ülevaate eesti ja setu jutustava regilaulu arenguloost ja eripärast ning seotusest ajalooliste ja ühiskondlike protsessidega. Valdavalt on senised uurimused olnud eepikakesksed. Kalevala-meetrumis luule puhul on rahvusvaheliselt rohkem tuntud soome-karjala eepika ja selle ümber käiv uurimistegevus, mis nihestab kogupilti selles suunas. "The Spatial System of Setu Kalevala-Metric Songs" ja "Koht ja sõna regilaulus ja mujal" osutavad kognitiivse tajuvaatluse võimalikkusele regilaulu kompositsiooni ja memoreerimise aspektide avamisel.
K. Salve jätkas eesti keelesaarte, läti-lõunaeesti ja vepsa laulukultuuri jälgimist, sh. käsitleti eeposeid, kunsteeposeid ja improvisatsioone ning peeti ettekanne "Vepsäläisen eepoksen mahdollisuuksia".
Eesti ja soome-ugri rahvajutud ja -usund
1. Rahvajutud: Koostöös T. Jaagoga valmistati trükiks kogumik "Lives, Histories and Identities. Studies on Oral Histories, Life and Family Stories".
Teema "Tänapäeva folkloori teooria: protsessid, müüdid, hoiakud, globaliseerumine versus lokaalsus" (ETF grant nr. 5117: M. Kõiva, M. Kalda, R. Hiiemäe, L. Vesik, A. Kuperjanov) raames valmistati ette 1950. ja 1960. aastaid valgustav valikküsitlus. Küsitluskava koostamisel võeti aluseks ankeet, mille eesmärk oli koguda andmestikku 1955. aasta eluolu kohta vastavasisulise raamatu koostamiseks. Eraldi alaosadena kirjutati läbi küsimustikud hirmudest (Reet Hiiemäe), ruumitajust (Tiiu Jaago), eluolust (rühmatöö), meediumidest ja suhetest keelatuga (Mare Kõiva), astronoomiast ja astroloogiast (Andres Kuperjanov), apteegikultuurist ja ravimisest (A. Raal). Selgitati välja mõistlikud strateegiad küsitluse läbiviimiseks ja sihtrühmaga kontakti saamiseks. Küsitlus saadetakse laiali 2002. aasta lõpul. Küsitletavateks valiti kõrgkooli lõpetanud eestlased, maapiirkonnas ka keskeriharidusega spetsialistid, vähesel määral jääb valikusse muid rahvusrühmi.
Uurimisprojekti raames valmisid uurimused elamisstrateegiatest ja fiktiivsetest joontest elulugudes "They played foolish", maaga seotud müütidest eestlastel ja selle muutumisest enam kui sajandi jooksul "Land as Cultural Property" ja "Kelle maa? Kelle müüt?", samuti väliseesti ning kodueesti stereotüüpidest ja kategoriseeringutest, mis väljenduvad nõukogude aega puudutavates pajatustes ja isikukogemuse juttudes "Case of Big Snowstorm" (M. Kõiva).
Vaadeldi ruumikategooriate kehtestamist Austraalia eestlaste ühiskondlikes ja privaatsetes hoonetes (A. Kuperjanov, M. Kõiva), maskeerimistavade muutumist ja konserveerumist meedia mõjul. R. Hiiemäe vaatles kollektiivsete hirmudega toimetulekut rahvapärimuses, M. Kalda uuris meedia mõju aardepärimusele. Tutvustati 1920.-1930. aastatel eesti perioodikas ilmunud aardemuistendeid ja selgitati, kas ja kuivõrd ajalehes ilmunud pärimust vahendav sõnum on seesama muistend. Mare Kalda on uurinud geopeitust kui "mängu" filosoofilis-teoreetilisest aspektist, vaadeldes seda kui aareteotsimise ilmingu uut tulemist (vt. ka Kogumistöö). Kristi Salve tegeles jutustamistehnikatega ja Ell Vahtramäe muinasjututüübi AT 500 "Abistaja nime arvamine" eesti traditsiooniga.
Uurimistulemustega esineti rahvusvahelistel konverentsidel, jätkusid jututeooriat puudutavad seminarid (mille materjal leidub aadressil http://haldjas.folklore.ee/seminar, koordinaator R. Hiiemäe). Akadeemiliste muistendiväljaannete osas jätkus materjali sisestamine, teoreetiliste osade ja struktuuri ettevalmistamine. Muistendite ja usunditeadete digitaliseerimisel (koordinaator M. Kalda) sisestati sel aastal ERA I ja II seeriast lisandusi senistele valikutele. Fondidest ÕES, Veske, E digitaliseeriti frontaalselt aines, mis on seotud maa-aluste, halltõve, Tõnni, vetehaldjate, järvede, puude, libahundi ja aaretega, kartoteegipõhiselt jätkati kosmoloogia sisestamist. Sisestatud aines on liidetud eesti folkloori e-arhiiviga (I. Zolk, L. Vesik). Kollatsioneeriti ERA I ja II seeria köidetest sisestatut (M. Kalda, E. Vahtramäe, K. Sarv, M. Metsvahi, A. Kaaber); tekste otsiti juurde kogudest ÕES, Veske, E (M. Kalda, M. Kõiva, K. Kikas, V. Villandi); sisestati (E.-K. Kärblane, P. Parder, M. Susi, A. Tupits), sisestatule tehti korrektuuri (K. Sarv, L. Peep, M. Oras, T. ja P. Sarv, E. Ehastu). Veel skaneeriti varasemaid trükiseid: 20 M. J. Eiseni raamatut, mis on samuti liidetud e-arhiivi, kättesaadavad on need ka interneti kaudu (http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/).
Toimetatud on O. Looritsa saksakeelset tööd "Estnische Volkserzählungen" (R. Hiiemäe), digitaalselt kättesaadavaks muudetud muinasjutuantoloogia "Eesti muinasjutud" (koostajad V. Mälk, I. Sarv, R. Viidalepp) (http://www.folklore.ee/muina). Seegi on liidetud tekstikorpusesse.
Koostatud on loend eesti aardemuistendite süþeedest, motiividest ja tüüpidest (http://haldjas.folklore.ee/~kalda/, M. Kalda). Eessõnad kirjutati Tuhala ja Põlva muistendikogumikele (M. Kõiva), retsenseeriti jutu- ja usundi-uurimusi (R. Hiiemäe, M. Kalda, A. Kuperjanov, M. Kõiva, K. Salve jt.). Korraldati redigeerimispõhimõtteid puudutavaid siseseminare ja diskussioone. R. Saukasel valmis rahvaluuletekstide redigeerimisjuhend.
Projekti "Lõuna-Eesti rahvaluule andmebaas" raames sisestati ja kollatsioneeriti Rõuge kihelkonna folkloori köiteist ERA ja RKM (A. Kaaber, S. Kajak, K. Sarv). Sorteeriti tekstid valdkondade kaupa, kirjutati kommentaare ja otsimasinat. Setu lauluema Anne Vabarna juubeli puhul lisati internetti tema trükis ilmumata eeposeid ("Peko" II ja "Ale"; vormistus L. Vesik) ja loeti "Setukeste laulude" I osa korrektuuri (L. Krikmann).
T. Jonuks ja I. Zolk valmistasid ette eksperimentaalset kultuurimälestiste projekti "Radar".
2. Eesti kaasaegne rahvahuumor: Eesti kaasaegsest rahvahuumorist (ETF grant nr. 4935: A. Krikmann, P. Tulviste, L. Joon, R. Saukas) valmis kirjutis nõukogude anekdootide kognitiivse struktuuri kohta (A. Krikmann) ja kirjutati magistritööd teemal "Etnilise stereotüübi kognitiivne mehhanism rahvusspetsiifilises ja seriaalses anekdoodis" (L. Joon, juhendaja A. Krikmann). Sellega seoses on alustatud etniliste anekdootide detailset kategoriseerimist. Valminud on uurimused "Anekdoot mainekujunduse tööriistana: Hallaste ja Murutari juhtumi analüüs" ja "Take It With a Grainof Salt: The Kernel of Truth in Topical Jokes" päevakajaliste anekdootide kohta Delfi internetiportaalis (http://www.delfi.ee).
Alustati rahvahuumoriteemalise artiklisarja avaldamist ajakirjas "Keel ja Kirjandus" (A. Krikmann, L. Joon).
Eesti kaasaegse huumori andmebaasi lisati jooksvalt uusi sissekandeid erakogudest, www.delfi.ee-st, päevalehtede naljanurkadest jm. e-allikatest; täiendatud on andmebaasi vormilist külge; loodi baasile kasutajaliides (http://haldjas.folklore.ee/~liisi/mytest.php). Täiendatud on Kirjandusmuuseumi folkloristide serveris asuvat huumorilehekülge (aadressil http://haldjas.folklore.ee/~liisi/raamid), kirjutatud esialgne programm, mis võimaldab detailset otsingut enam kui 10 000 anekdoodi hulgast.
Jätkati Kirjandusmuuseumi vanemate rahvanaljandite kartoteegi korraldamist (R. Saukas): tüpoloogiliselt on korraldatud peaaegu kogu varem väljakopeeritud materjal ja läbi vaadatud naljandikartoteegi tüpoloogiliselt korraldatud osa, eraldatud sellest rohke dubletne materjal ning formeeritud kartoteegi varia-rubriikide ja korraldamata ainesest leitud tekstide põhjal üle 100 uue tüpoloogilise üksuse.
3. Rahvausund: Jätkati skandinaavia ja eesti muinasusundi võrdlevat uurimist. Eeskätt vaadeldi muinasusundi peegeldumist Skandinaavia saagades, valmistati ette Ynglinga saaga tõlge ja kommentaarid ning korraldati rahvusvaheline konverents Islandil "Sagas and Societies" (vt. Seminarid). Koostamisel on magistritöö "Eesti muinasusund kivikalmete ajal" (T. Jonuks, juhendaja Valter Lang).
2002. aasta oli produktiivne eesti rahvaastronoomia uurimises: valmis ja kaitsti magistritöö "Eesti taevas. Uskumused ja olemus" (A. Kuperjanov, juhendaja Jaak Jaaniste), milles vaadeldakse tähtede, tähtkujude ja planeetidega seotud astraalmüütide relikte ja uskumusi. Valmisid veel erikäsitlused Lõuna-Eesti rahvaastronoomiast ning ülevaade arheoastronoomia arengujoontest Eestis (A. Kuperjanov). Käsil on populaarse ülevaateraamatu koostamine astraalmütoloogia ja usundi teemal. Samal teemal on koostatud veel käsitlused "Incantations and Cosmology" ja "Merest, tuulest ning muinasluulest" (M. Kõiva), kus vaadeldakse fiktsioonide ja identiteedi otsingute mõju rahvaluuleandmestiku tõlgendamisele. Koostöös Tartu Observatooriumiga korraldati 10. arheoastronoomia rahvusvaheline konverents SEAC-2002, millest võttis osa üle 50 uurija 15 riigist, peeti 40 teaduslikku ettekannet. Nendes leidsid igakülgset kajastust peaaegu kõik arheo- ja etnoastronoomia peamised uurimissuunad. Lisaks sellele korraldati tähtkujude nimetuste etümoloogiale pühendatud ümarlaud (juhtis Rozlyn Frank USA-st).
Valmistati ette V. Kulemzini artiklite kogumik ðamanismist (M. Kuperjanov, K. Mägi, N. Kuznetsov). Tõlkimisel ja eesti paralleelidega täiendamisel oli Leander Petzoldti raamat "Dämonen und Elementargeister" (R. Hiiemäe).
Teema "Sanditamistavad läänemeresoomlastel" raames toimusid välitööd Ahvenamaal ja andmebaasi ettavalmistamine: lisati 600 eestikeelset teksti, need tõlgiti ka inglise keelde, koostati levikukaarte, koguti bibliograafilisi andmeid, illustratsioone jmt. (M. Müürsepp-Leponiemi). Valmis seminaritöö ja artikkel teemal "Nuudisantidest Soomes 2001" (M. Müürsepp-Leponiemi), artiklid "Loomamaskeeringust eesti sandikombestikus", "Jõulusandid Eestis" ja "Ülevaade eesti sanditajatest" (Ü. Tedre). Eesti uurijad osalesid konverentsil Turus (http://www.maskmakersweb.org/, http://tgapc80.am.hi.is/turku/index.php). Soome-ugri rahvaste rahvaluule ja usundi alal tegeldi vadja, vepsa, mordva, komi ja metsaneenetsi pärimusega. Vaadeldi kultuuriliselt ja konfessionaalselt mitmekesise vadja rahvausu ja identiteedi problemaatikat (M. Arukask). Vepsa rahvausundi alal käsitleti vepsa rahvaluule ida ja põhja poole viitavaid elemente (K. Salve). Koostöös E. Ernitsaga jätkati vepsa veebi koostamist Eesti, Soome ja Venemaa uurijate kaastöödest.
Projekti "Mordva etnoloogia, rahvaluule ja usund" (EKM FO, ERA, EKM EO, ERM ja TÜ Paul Ariste keskus) alal veebistati mokshakeelne mütoloogiasõnastik, korrigeeriti eesti keele tõlkeid (M. Kõiva, K. Sarv, A. Kuperjanov) - vt. http://haldjas.folklore.ee/rl/folkte/mordva. Jätkus eesti- ja komikeelse veebi valmistamine, milleks N. Kuznetsov on tõlkinud mütoloogia-alased märksõnad A-I eesti ja A-K komi keelde, valmistanud ette komi luule ülevaate. Tõlkeid on toimetanud Kristi Salve, Mare Kõiva, Natalja Kolegova, veebistanud A. Kuperjanov. N. Kolegova on kirjutanud ülevaadet komi eepilistest ja kalendrilauludest ning muistenditest.
Kaur Mägi on uurinud metsaneenetsite jutupärimust ja kirjutanud koos E. Toulouze'iga artikli "Laulu ja proosa seosed metsaneenetsi narratiivides".
Teema "Pärimuse rituaalsed institutsioonid idapoolsetel uurali rahvastel" (ETF grant nr. 4936: A. Lintrop) raames loodi töökeskkond, valmis artikkel ja mõned videomontaaþid. Valmisid käsitlused udmurdi vetehaldjast "Evil spirits, sacred times. On some aspects of the Udmurt water spirit" ja "Must, karvane, püha", mis artikliks vormistatuna kannab nimetust "Udmurdi vetehaldjast ja püha mõiste kujunemisest permi rahvastel". Käidi välitöödel Udmurtias ja digitaliseeriti varasemaid slaide (vt. Kogumistöö).
Eesti ja läänemeresoome lühivormid
Trükki suundub "Rhetor. Uurimusi folkloori lühivormide ja retoorika alalt" I (toimetaja A. Krikmann), mis sisaldab 5 mahukat kirjutist, muuhulgas ülevaadet kaasaegse metafooriteooria panusest parömioloogiasse, kus vaadeldakse ühtlasi kognitivistliku metafooriteooria mõnesid üldprobleeme (metafoorsete projektsioonide üldsuund; nn. Olemise Suur Ahel; geneerilise probleem; blendi probleem; metonüümia probleem jm.).
1. Mõistatused: Trükist ilmus akadeemilise väljaande "Eesti mõistatused" II köide. Väljaanne annab ammendava ja usaldusväärse ülevaate eesti mõistatuste repertuaarist, variaablusest, kihelkondlikust levikust, esinemusest trükiallikates. Autentsuskontroll on võimaldanud määrata dubletsed ja omaloomingulised tekstid, mis varasemates mõistatuste publikatsioonides on ekslikult traditsioonilistena ära trükitud. Käsil on magistritöö kirjutamine teemal "Eesti mõistatuste kogumislugu. Autentsusolud" (R. Saukas), tegeldud on eesti ja läti mõistatuste võrdleva uurimisega, mille põhjal on peetud ettekandeid ja kirjutatud artikkel (K. Salve).
2. Mõistatuste perifeersed allzhanrid: Käsitleti traditsioone ja improvisatsioone eesti piltmõistatuste elektroonilise andmebaasi näitel (P. Voolaid). Artiklis "Traditsioonid ja improvisatsioon eesti piltmõistatustes. Elektrooniline andmebaas http://haldjas.folklore.ee/Reebus" ja andmebaasi sissejuhatavates osades on analüüsitud piltmõistatuste võrguversiooni valmimisega seotud probleemistikku ja andmebaasi laiemaid kasutusvõimalusi. Pikemalt on peatutud piltmõistatuste tüpoloogilisel taksonoomial ning selle kajastumisel andmebaasis (mingite tunnuste alusel sarnastest variantidest koonduvaid sülemeid ehk tüüpe on andmebaasis välja toodud 647). Puudutatud on ka tüpoloogilise süstematiseerimise käigus esile kerkinud traditsiooni ja improvisatsiooni vahekordi.
"Eesti piltmõistatused" (koostaja P. Voolaid; ISBN 9985-867-36-X) on ammendav PostGreSQL-võrguandmebaas, mis rajatud Eesti Kultuurkapitali toetusel ja avatud tasuta kasutamiseks kõigile huvilistele aadressil http://haldjas.folklore.ee/Reebus. 2002. aasta lõpuks lõpetatakse suuremas osas (liit)sõnamängude andmebaas (u. 5000 teksti) ja luuakse tehniline põhi ka keerdküsimuste andmebaasile (u. 20 000 teksti) - vt. http://haldjas.folklore.ee/sonamang, http://haldjas.folklore.ee/keerdkys.
3. Vanasõnad: Tegeldud on läti paralleelide otsimisega läänemeresoome vanasõnadele, mille põhjal on peetud ettekandeid, sisestatud on läti vanasõnu, millel puuduvad eesti keeles paralleelid (K. Salve). Koostatud on lõunaeesti vanasõnade antoloogia käsikirja, mis moodustab ühe osa sariväljaandest "Lõuna-Eesti rahvaluule" (A. Krikmann).
4. "Fraseologism versus kõnekäänd versus troop": (ETF grant nr. 4945: A. Õim, K. Õim, A. Baran, P. Voolaid, A. Krikmann). Töörühma liikmed valmistasid ette allikpublikatsioone eesti kõnekäändudest: ilmunud neli raamatut (A. Baran, A. Hussar, P. Voolaid, A. Õim); ilmumas neli raamatut (A. Hussar, P. Voolaid, A. Õim, K. Õim).
Kirjutati üle kümne artikli, kus kõnekäände käsitleti üldteoreetilisest, kognitivistlikust vaatepunktist. Lähemalt on jälgitud kõnekäändude semantikat, sh. sünonüümiat ja leksikaalset eripära (A. Baran, A. Õim, K. Õim), kirjeldatud on kõnekäändude leksikaalsemantilisi tendentse konkreetsete väljendipesade näiteil (A. Hussar, A. Baran). On vaadeldud näiteks sõna hing tähendusi, eelkõige fraseoloogilis-kujundlikke, pidades silmas nende aluseks olevat tervikpilti ja semantilist välja, samuti on fikseeritud mõned kokkupuutekohad sõnade süda, rind ja põu tähendustega (A. Õim). Käsitleti veel võrdluste metafoorsust/metonüümilisust, lähtudes tõigast, et võrdlusobjekt ja võrdlusvahend opereerivad tihti mitte kahe erineva, vaid ühe ja sama kontseptuaalse domeeni piires (K. Õim).
Mitmes artiklis vaeti kõnekäändude kartoteegi andmebaasiks kohandamise viise ja seejuures tekkivaid probleeme. Lähemalt on vaadeldud kõnekäändude tunnuslikke omadusi (olemus, süntaktiline funktsioon, tähendus jm.), samuti kõnekäändude tüpoloogiaga seonduvaid kitsaskohti, materjali autentsust puudutavaid küsimusi ja andmebaasi võimalikke lahendusi (K. Õim, A. Õim, A. Hussar, A. Baran).
Toimunud on kõnekäändude andmebaasi edasiarendamine, struktuuri täiustamine, sõnaindeksi kaasamine andmebaasi rakendusse (I. Kiissel). Baasi sisestati sel aastal u. 40 000 teksti, sisestustöö on lõpujärgus. Eesti Teadusfondi ja Eesti Kultuurkapitali toel on loodud esialgne rakendustarkvara (I. Kiissel), mis arvestab uurijate praeguste analüüsivajadustega ja on internetipõhine. On tegeldud materjali märgendamispõhimõtete väljatöötamisega lähtuvalt kõnekäändude vormist, tähendusest ja kujundist, samuti sõnaindeksi ja üksiktekstide infotehnoloogilise analüüsi meetoodikaga ning katsetatud Eesti Keele Instituudis valminud avatud morfoloogiamudelit kõnekäändude töötlemiseks.
Multimeediauuringud, internet, arvutiandmebaasid
Mitmes keeles ilmusid artiklid internetis publitseerimise põhimõtetest, loodi e-publikatsioonide liigitus, vaadeldi e-kommunikatsiooni erijooni Eesti kogemuse näitel (M. Kõiva, L. Vesik). Digitaliseerimiskogemusi ja digitaliseerimist kui kultuuriväärtuste säilitamise meediumi koos selle iseärasustega analüüsiti Eestis, Aserbaidþaanis ja Slovakkias peetud konverentsidel (L. Vesik, M. Kõiva, A. Kuperjanov), käsitlused on loovutatud publitseerimiseks.
18. veebruarist 18. maini toimus Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli koostöös elektrooniline konverents ja täiendkoolituskursus "Dialoog privaatse ja avaliku elu vahel. Inimese ja keskkonna suhete peegeldus pärimuses". Konverentsi ja õppuse alusmaterjalid publitseeriti paberkandjal ning internetis PDF-formaadis (koostajad M. Kõiva, T. Jaago, L. Vesik). Kursusele registreerunuid oli 108, lisaks autorid ja passiivseid osalejaid. Kolmel korral toimus grupidiskussioon, mille käik ja kokkuvõte on arhiveeritud nii elektrooniliselt kui ka paberkandjal (viies köites, üle 500 lk.). Kursuse käigus laekunud materjali analüüs on käsil Tiiu Jaagol, kes on selle valdkonna kogemustega uurija. Et kursus oli edukas, pakkus tulemina lisauurimismaterjali ja osales edukalt Tartu Ülikooli avatud ülikooli konkursil, siis otsustati sama kursust korrata ingliskeelsena aastal 2003. Aastal 2002 valmistati ette ingliskeelne artiklite kogumik ja juhendid. Projekti tulemusi ja sellega tõusnud probleeme tutvustati konverentsidel Saksamaal ja Eestis (T. Jaago, M. Kõiva, L. Vesik).
Reformiti internetifolkloori väljundit "Netikad". Jätkati internetifolkloori salvestamist. Loodi teemakohast bibliograafiat ja lingikogu. Peeti siseseminar netifolkloorist, kus tutvustati oma tulemusi (M. Kõiva, A. Kuperjanov, M. Kuperjanov, L. Vesik, E. Ehastu). On kirjutatud ülevaade Eestis leviva internetifolkloori iseärasustest (M. Kõiva, L. Vesik).
Arendati digitaalsete tekstide täisandmebaasi, e-registrit, otsingumootoreid (I. Zolk, L. ja S. Vesik, L. Toom) ja uut veebirakendust: valmis trükiste ja e-raamatute osa, võõrkeelsed lehed (A. Kuperjanov, S. Vesik).
Andmebaasidest valmis piltmõistatuste täisandmebaas, lõpufaasis on kõnekäändude, alustatud on sõnamängude ja keerdküsimuste andmebaasiga (vt. Eesti ja läänemeresoome lühivormid), Rõuge tekstidest ja muistenditekstidest on 100 originaalköite materjal tunnistatud andmebaasiküpseks, märgendatud on ERA köidetest kopeeritud tekstid.
Toimusid rakenduskallakuga seminarid andmebaasitekstide redigeerimispõhimõtete, täisandmebaasi ja veebilahenduste teemadel.
Jätkuvalt ilmusid e-ajakirjad "Folklore. An Electronic Journal of Folklore" ja "Mäetagused". Ajakirjast "Mäetagused" ilmusid numbrid 16-19, küljendatud on 20., toimetatud või retsenseeritud enamik 21. ja 22. numbri artikleist. Ajakirjast "Folklore" õnnestus trükkida 2001. aasta numbrid (15-19), 20. ja 21. on küljendatud, 22. ja 23. retsenseerimisel, tõlkimisel või toimetamisel. Uuendati mõlema ajakirja toimetust ja toimetuskolleegiumi: "Mäetagustel" on muusikatoimetaja Triinu Ojamaa, kunstitoimetaja Kärt Summatavet, juttude toimetaja Kristi Salve; mõlemale ajakirjale on valitud viieks aastaks uus, rahvusvaheline toimetuskolleegium. Ajakirja "Mäetagused" keeletoimetamisel, küljendamisel ja korrektuuris on oma osa andnud MTÜ Eesti Folkloori Instituut, ajakirjadega töötasid A. ja M. Kuperjanov, M. Kõiva, E.-K. Kärblane, P. Niin, L. Vesik. "Mäetagused" ilmusid trükist tänu Eesti Kultuurkapitalile, "Folklore. An Electronic Journal of Folklore" sai toetust Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse vahenditest.
Valmis virtuaalne näitus "Talvemaastikud" ja Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis eksponeeriti fotonäitust 2001. aasta välitöödest Austraalias. Keenia-näitus oli vaadata Eestimaa erinevates paikades (A. Kuperjanov). Folkloristide arvutivõrgus on praegu 66 arvutit ja kolm serverit - Kerberos, Ohto ja Haldjas. Kõik serverid ja seitse töökohta kasutavad vabavara. Lisaks FreeBSD-operatsioonisüsteemi kasutajatele on kümme arvutit varustatud vabavara Office pakettidega (I. Zolk). Peamiseks probleemiks on olnud riistvara vanadus ja arvutite aeglus.
Rahvaluule historiograafia, kogumise, publitseerimise ja uurimisega seotud probleeme
Rakendusliku suuna suurim saavutus on K. M. Rooleiu koostatud ja toimetatud bibliograafiaväljaanne "Eesti rahvaluule bibliograafia = Bibliography of Estonian Folklore = Bibliografija literaturõ po estonskoi folkloristike (1993-2000)", kus on registreeritud 4680 kirjet; lisatud on viis registrit (autorid, isikud, toimetajad ja koostajad, kohanimed, märksõnad), kaks allikteoste loetelu (kogumikud, perioodika) ning tähtsamate märksõnade tõlked inglise ja vene keelde. Et bibliograafia on koostatud allikate põhjal de visu, siis on see täpne ja usaldusväärne abivahend nii folkloristidele kui ka igale folkloorihuvilisele. Alates septembrist 2002 on K. M. Rooleid rahvusvahelise etnoloogia- ja folkloorialase bibliograafia "Internationale Volkskundliche Bibliographie = International Folklore Bibliography = Bibliographie Internationale d'Ethnologie" (IVB) toimetaja ja koordineerib ühtlasi 63 teadlase bibliograafia-alast kaastööd. Valminud on osa IVB registri alusest (u. 3000 võimalikku saksakeelset märksõna koos eestikeelse tõlkega), kontrollitud u. 560 kirjekuju, korraldatud kirjavahetus ja IVB kaastöötajate aadressid. Alustatud on ettevalmistusi "Eesti rahvaluule bibliograafia 1993-2000" viimiseks digitaalsesse andmebaasivormi.
Tänapäeva folkloori kogumist ja uusi suundi rahvaluulekogumises alates 1980. aastatest käsitles Reet Hiiemäe (artikkel ilmus "Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetuste" 20. numbris, lisaks samal teemal ettekanne Saksamaal). "Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetuste" 20. numbris ilmusid veel ülevaade muude rahvaste folkloorist Eesti Rahvaluule Arhiivis (K. Salve) ja muinasjuttude kogumisest ning kogujatest (E. Vahtramäe), kogumismatkast Kuusalu rannakülades ja filmitegemisest Kiiu-Aablas 1960. aastal (R. Mirov). Valmisid käsitlused interdistsiplinaarsetest uurimissuundadest Baltimail, folkloristika uurimise viimasest aastakümnest, Lõuna-Eesti rahvaluule uurimisjoontest, 20. ja 21. sajandi muuseumide uutest arengusuundadest (M. Kõiva).
KOGUMISTÖÖ
Välitöödel osalesid R. Hiiemäe, L. Joon, T. Jonuks, M. Kalda, A. ja M. Kuperjanov, M. Kõiva, A. Lintrop, L. Peep, I. Zolk, L. ja S. Vesik. Intervjuusid meediumide ja usuliidritega aitasid läbi viia Tartu Ülikooli üliõpilased. Lisaks loovutas oma videoloengute kogu (koos nimestikega) Ingvar Villido. See koosneb sajast videokassetist ja on sellisena esimene suur videoformaadis isikuarhiiv.
Jätkati vaatlusaluste ürituste jäädvustamist: Viljandi pärimusmuusika festival (L. Vesik, M. Kõiva); BBSummer - igasuvine arvuti- ja telekommunikatsioonihuviliste mitmepäevane kokkutulek (M. Kuperjanov); SF2001 - ulmehuviliste ühing ja selle virtuaalsed väljundid (L. Vesik, M. Kuperjanov); astronoomiahuviliste kokkutulekud (A. Kuperjanov, M. Kõiva). Filmiti ja pildistati rituaale ja koolipühi - munadepüha lasteaias, koolifolkloor (V. Villandi, E.-K. Kärblane, S. Vesik). Jätkati spontaanse jutustamise ja rühmafolkloori jälgimist, jälgiti uute liidrite tekkimist huvialarühmas; koguti Hiiumaal kohalikku folkloori ja jäädvustati usundiga seotud paiku (M. Kõiva, A. Kuperjanov).
Jätkusid arheoloogilised välitööd-uuringud Kiltsi mõisas Lääne-Virumaal (T. Jonuks), mis algasid 2001. aastal eeluuringutega ja selle põhjal valminud artikliga. 2002. aastal järgnes tööde põhietapp, mille jooksul kummutati mitmed eeluuringutes püstitatud hüpoteesid ja koostati rekonstruktsioon Kiltsi keskaegse vasall-linnuse ulatuse ning kavatise kohta. Samuti selgitati välja neli arenguetappi ajavahemikus 1500-1950. Selle kohta on koostamisel artikkel kogumikule "Arheoloogilised välitööd Eestis". Lisaks toimusid välitööd Rakvere Vallimäe loodebastionil (mai 2002) ja Rakvere vanalinnas (suvel 2002). Koostöös Edinburghi Ülikooli arheoloogia osakonnaga osaleti arheoloogilistel uuringutel Islandil, Seljalandis (T. Jonuks, august).
Toimus pilootretk Simuna kihelkonna aladele (I. Zolk, A. Kuperjanov, M. Kõiva, E. Leppik), kus testiti GPS-i ja digikaameraga kultuurilooliste ja folkloorimälestusmärkide jäädvustamise võimalusi ja andmete sidumist digitaalse kaardiga.
10. juunist 9. juulini toimusid A. Lintropi ja Udmurdi Ajaloo, Keele ja Kirjanduse Instituudi folkloristika osakonna töötajate ekspeditsioonid Tatarstani Vabariigi Agrõzi rajooni Varklet-Bodja külla ja Udmurdi Vabariigi Krasnogorski rajooni. Jäädvustatud on 7,5 tundi digitaalvideot ja umbes sama palju helisalvestusi.
29. juunist 5. juulini toimus M. Arukase ekspeditsioon (koos E.-H. Västriku ja T. Raudalaisega) Vadjamaale - Jõgõperrä, Liivtshüllä ja Luuditsasse ning Kolpinosse Leningradi oblastis Venemaal. Peamiselt keskenduti vadjalase T. Prokopenko isikule ja tema vadja tutvusringkonnale.
Veel pildistati ja otsiti mitmeid muistendipaiku (M. Kalda, A. Kalda, A. Kuperjanov), kirjutati oma jõulumälestusi nõukogude-teemalise kogumiku tarbeks (K. Salve), tehti eraviisilisi välitöid Tartu linnas (R. Hiiemäe).
Arvukalt koguti materjali virtuaalsetest kogukondadest. E-kursuse käigus laekus teave eestikeelse kõrgharidusega kultuuritöötajate kogukonna kohta, nende stereotüüpidest ja uskumustest viiel folkloorsel teemal (vt. Meediauuringud).
Osalusvaatluse ja uurimiseksperimendi korras osales M. Kalda kahel geopeituse aareteotsimisel: 10. veebruaril ja 21. aprillil ("Aastapäeva-aare" ja "Tipu aare"). Mängus rakendatakse internetti kui tänapäeva meediumi - andmed mängu alustamiseks ja reeglid saab sealt, sinna loovad osavõtjad oma reportaaþid. Samuti on jälgitud geopeituse koduleheküljel toimuvat.
Digitaliseeritud on 199 slaidi vanade udmurdi-ekspeditsioonide (1980, 1986, 1987, 1988) materjalist (A. Lintrop), jätkati ekspeditsioonifotode digitaliseerimist ja sellele indeksi koostamist (A. Kuperjanov), korraldati digivideoid ja minidiske (M. Võsoberg, K. Moppel, M. Lintrop).
RAHVUSVAHELINE JA SISEMAINE KOOSTÖÖ
Osaleti järgmistes rahvusvahelistes projektides ja tehti kaastööd rahvusvahelistele väljaannetele:
Soome-Eesti ühisprojekt "Pohjois-Euroopan kansojen yhteisten sananlaskujen vertaileva tutkimus" - läänemeresoome ühisvanasõnade väljaande "Proverbia septentrionalia" jätkamine;
Baltic Institute of Folklore - seminaride ja väljaannete koostamine;
Kaastööd rahvusvahelistele bibliograafilistele väljaannetele "Internationale Volkskundliche Bibliographie = International Folklore Bibliography = Bibliographie Internationale d'Ethnologie" ja "Demos".
"Mythologia Uralica" - Venemaa, Soome, Ungari, Eesti ühisprojekt mütoloogialeksikoni koostamiseks; Eesti-Rootsi ühisprojekt "Lõuna-Rootsi eestlaste keel ja kultuur";
Eesti-Soome ühisprojekt "Epics Around the Baltic Sea";
Eesti-Islandi-Saksamaa ühisprojekt "Sagas and Societies";
Põhjamaade-Eesti ühisprojekt "Masks and Mummers in the Nordic Countries. A Synchronic, Diachronic and Comparative Investigation in Folklore and Related Disciplines" - uurimisprojekt, mille käigus luuakse ühine andmebaas, toimuvad kaasaegse materjali leidmiseks välitööd ja ühiskonverents ja valmivad publikatsioonid;
"Enzyklopädie des Märchens" - naljandikataloogi eeltööd.
Udmurdi Keele, Ajaloo ja Kirjanduse Instituuduga tehti ühiseid välitöid ja uurimusi. Sisemaiselt tehti koostööd Eesti Keele Sihtasutuse, Tartu Ülikooli, Tallinna Pedagoogikaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia, Võru Instituudiga jt.
Loengulist õppetööd tehti Tartu Ülikoolis: sissejuhatus folkloori lühivormidesse; ütluste semantika; rahvahuumor; eesti lühivormide allikalugu; kujundkõne teooria kraadiõppureile (A. Krikmann); ungari keele põhikursus (N. Kuznetsov); eesti rahvausund (M. Kõiva); Eesti Humanitaarinstituudis: eesti rahvaluule (K. M. Rooleid); Eesti Kunstiülikoolis: etnoloogia ja usund kraadiõppureile (M. Kõiva); Viljandi Kultuurikolledþis: omakultuur (M. Arukask).
TÖÖTAMINE VÄLISRIIKIDES, VÄLISVAHETUS
Seoses konverentside, välitööde ja välisvahetusega viibiti Islandil (T. Jonuks), Soomes (M. Arukask, M. Kõiva, K. Salve), Venemaal (M. Arukask, A. Lintrop), Lätis (K. Salve), Saksamaal (R. Hiiemäe, M. Kõiva), Austrias (R. Hiiemäe), Slovakkias (M. Kõiva, A. Kuperjanov), Kreekas (P. Voolaid), Itaalias ja Taanis (L. Joon).
SEMINARID JA KONVERENTSID
Korraldati kolm rahvusvahelist seminari-konverentsi ja mitmeid sisemaiseid üritusi.
1. Korraldatud rahvusvahelised üritused
Koostöös Tartu Observatooriumiga korraldati 10. üleeuroopaline konverents "Cultural Context from the Archaeoastronomical Data and the Echoes of Cosmic Catastrophic Events" 27.-30. augustini Tartus, Vilustes ja Tõraveres, 31. augustil ja 1. septembril järgnes konverentsist osavõtjate ekskursioon "Arheoloogiline Saaremaa" M. Mägi juhtimisel. Konverentsi korraldasid M. Kõiva, A. Kuperjanov, I. Pustõlnik, V. Poikalainen, L. Vesik, K. Kärsna, M. Kuperjanov. Konverentsist võttis osa ligi 50 teadlast kogu maailmast. Üritust toetasid Eesti Kultuurkapital (osa konverentsikuludest) ja Eesti Teadusfond (grandid nr. 5117, 5005; konverentsikulud, publikatsioonid), samuti MTÜ Eesti Folkloori Instituut (kontsertide, näituste ja väljasõitude korraldamine) (http://www.folklore.ee/seac/).
EU projektiga ettevalmistatud konverentsi "Sagas and Societies" viisid läbi Borgarnese linnavalitsus, Eesti Kirjandusmuuseum (T. Jonuks), Tübingeni Ülikooli Põhjamaade filoloogia osakond, Borgarfjarðari Kultuurikeskus, Snorri Sturlusoni Uurimiskeskus ja Reykjaviki Akadeemia. 5.-9. septembrini toimus Islandil laiapõhjaline konverents, mis käsitles saagasid ja ühiskondi, mis neid lõid, ning ühiskondi, mis saagasid uurivad ja kasutavad. Konverentsist võttis osa üle 50 uurija kogu Euroopast. Konverentsi artiklid antakse välja Tübingeni Ülikooli juures internetipublikatsioonina, Eesti Kirjandusmuuseumi juures toimetatakse ning trükitakse artiklid raamatuks (http://www.borgarnes.is/sagas/default.asp?sid_id=2319&tre_rod=002|&tId=1) . Välisülikoolide eesti keele lektoritele korraldati 24.-25. augustil eesti keele ja kultuuri seminar Soomaal, Viljandis ja Heimtalis, korraldaja M. Arukask.
2. Eestis korraldatud üritused
"Rahvaluule lummuses": Kristi Salve 60. sünnipäevale pühendatud konverents ja näitus, 8. aprillil Tartus. Üritust koordineeris M. Kalda, näituse vepsa-ainelisest kultuurist koostas Edgar Saar Eesti Rahva Muuseumist. Koostöös Tartu Ülikooliga toimus 18. veebruarist 18. maini elektrooniline konverents "Dialoog privaatse ja avaliku elu vahel. Inimese ja keskkonna suhete peegeldus pärimuses" (vt. Meediauuringud; Kogumine), korraldajad T. Jaago, M. Kõiva, L. Vesik.
Rahvausundiseminar "Nimi ja nimetamine" toimus Karepal 14.-15. mail, korraldasid E. Ehastu, M. Kõiva. Johannes Aaviku Seltsi juubelikonverentsi Tallinnas 4. oktoobril aitas korraldada K. M. Rooleid. Eesti Teaduste Akadeemia seminar sarjast "Teadus ühiskonnale" teemal "Mineviku õppetunnid" 29. novembril Tallinnas, korraldas Arvo Krikmann.
Folkloristika osakonna ja etnomusikoloogia osakonna talvekool "Folkloristide tänaseid uurimissuundi" 4.-5. detsembril Pühajärvel, korraldasid Rein Saukas, Piret Voolaid, Edna Tuvi. Üritusest võttis osa üle 50 inimese.
Ühisüritusel etnomusikoloogia osakonnaga esitleti raamatut "Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas. I" ja ajakirja "Folklore. An Electronic Journal of Folklore" erinumbrit pealkirjaga "Kaljujooniseid Doonaust Baikalini".
Veel korraldati 27. veebruaril Peeter Simmi filmi "Elu pärast maailmalõppu" esietendus ja 22. aprillil Vigala Sassi loeng "Hingest ja väest".
3. Esinemised teadusüritustel
Võeti osa järgmistest erialakonverentsidest ja -seminaridest Eestis ja väljaspool, kokku enam kui 50 ettekandega:
"Bibliograafiapäevad" 6. ja 15. veebruar, Tallinn (K. M. Rooleid);
"Rahvaluule lummuses": Kristi Salvele pühendatud konverents, 8. aprill, Tartu (A. Krikmann);
"Sacred and Profane in the Dialogue of Cultures: Ritual and Generic Aspects", 18.-19. aprill, Tartu (M. Arukask, A. Lintrop);
Noorteadlaste konverents, 23.-24 aprill, Tartu (L. Joon, K. Kikas, N. Kolegova, P. Voolaid, K. Õim);
"The Kalevala and Lithuania", 24.-28. aprill, Vilnius, Leedu (M. Arukask);
Ühenduse Eesti Elulood, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli seminar "Life stories of Estonian Women", 27. aprill, Tartu (M. Kõiva);
"Nimi ja nimetamine", 14.-15. mai, Karepa (M. Arukask, T. Jonuks, M. Kõiva, A. Lintrop, K. M. Rooleid, K. Salve, E. Vahtramäe);
"Praktiline kogemus WebCT kasutamisel", Tartu Ülikooli Avatud ülikooli IKT seminarisari, 22. mai, Tartu (T. Jaago, L. Vesik, M. Kõiva);
"Lõuna-Eesti mõistest", 13. juuni, Tartu (A. Krikmann);
"Oracle World", 24.-27. juuni, Kopenhaagen, Taani (L. Joon);
"A World of Cultures: Culture as Property in Anthropological Perspective," 1.-2. juuli, Max Planck Institute for Social Anthropology, Halle Saale (M. Kõiva);
The 21th International Humor Conference and the 14th Conference of the International Society for Humor Studies, 3.-7. juuli, Forli, Itaalia (L. Joon);
VII üle-eestiline astronoomiahuviliste kokkutulek, 10. august, Käina (M. Kõiva);
"Masks and Mummers in the Nordic Countries. A Synchronic, Diachronic and Comparative Investigation in Folklore and Related Disciplines", 16.-17. august, Turu, Soome (A. Kuperjanov, M. Kõiva, M. Leponiemi, Ü. Tedre);
EKM FO ja Tartu Observatooriumi korraldatud 10. SEAC-i aastakonverents "Cultural Context from the Archaeoastronomical Data and the Echoes of Cosmic Catastrophic Events", 26.-30. august, Tartu, Viluste, Tõravere (A. Kuperjanov, M. Kõiva);
"Elukvaliteet", 30. august, Tallinn (M. Arukask);
Eesti ja Soome Olümpiaakadeemiate ühisseminar "Rahvusvaheline kogemus kaasaegses olümpiahariduses", 8.-15. september, Olympia, Kreeka (P. Voolaid);
"Albert Lord and the Latvian Dainas", 9.-13. september, Riia, Läti (M. Arukask);
ERA juubelisümpoosion "Alalhoidlikkus ja uuenduslikkus: Folklooriarhiivi tähendus minevikule, kaasajale, tulevikule", 24. september, Tartu (A. Krikmann);
Rahvusvaheline seminar "Läänemeresoome idapiir", 24.-26. oktoober, Kiidjärve (K. Salve);
"Traditional Culture as a Part of Cultural Heritage of Europe. Presence and Perspective of Folklore and Folkloristics", 24.-27. oktoober, Bratislava, Slovakkia (A. Kuperjanov, M. Kõiva);
"Who are the epic-makers?" 31. oktoober - 3. november, Turu, Soome (M. Arukask, K. Salve);
"Volkskundliche Grossprojekte - ihre Geschichte und Zukunft", 7.-9. november, Rostock, Saksamaa (R. Hiiemäe);
"Preservation of cultural inheritance and protection of traditional knowledge in globalization epoch", 7.-9. november 2002, Bakuu, Aserbaidzhaan (L. Vesik);
Ajaloo Instituudi, TPÜ Kultuuriteaduskonna seminar, 21.-22. november, Tallinn (K. Kikas, A. Kuperjanov, M. Kõiva);
Phare 2000 ESC alaprojekti "Turismi infrastruktuur Peipsiveere regioonis", 26. november ja 2. detsember, Alatskivi ja Tartu (M. Kõiva);
"Regilaul - loodud või saadud", 27.-28. november, Tartu (M. Arukask, K. Salve);
Eesti Teaduste Akadeemia seminar "Mineviku õppetunnid", 29. november, Tallinn (M. Kõiva);
"Folkloristide tänaseid uurimissuundi", 4.-5. detsember, Pühajärve (R. Mirov, Ü. Tedre, A. Krikmann);
"Rahvausund multietnilises ja konfessionaalses keskkonnas", 5.-6. detsember, Tartu (M. Arukask);
Kreutzwaldi päevad, 19.-20. detsember, Tartu (R. Saukas).
Populaarseid loenguid peeti arvukalt kogu Eestis, sh. ka mitmete sihtasutuste koolituskursuste raames, gümnaasiumides ja seltsides. Anti konsultatsioone ja esineti meedias, aidati korraldada rahvaluulepäeva ja töötubasid Märjamaa Gümnaasiumis, konsulteeriti uurijaid Eestist ja mujalt, juhendati üliõpilasi ja praktikante, abistati programmeerimise ja veebistamisega. Selle tegevusega oli hõivatud kogu osakond. See mitmeti edurikas aasta oli pingeline. Folkloristika osakonna järjepidevat tööd häiris tööjõu voolavus, mis põhjustas lõppkokkuvõttes muudatusi edasistes arengukavades. Ka ei vastanud teadlaste palk töö tulemuslikkusele. Vaatamata usinale projektikirjutamisele ei jätkunud lisakäsi nende tööde juurde, mis on jõudnud lõppjärku. Sel aastal alguse saanud uued suure mahuga uurimissuunad ja projektid vajavad läbimõeldud strateegiat, neile rahastuse leidmine seisab ees.
Olime edukad. Eriliselt hea meel on selle üle, et Rein Saukas asus põhikohaga tööle meie osakonda. Oli rõõm kohtuda folkloristidega, kes on 55 aasta jooksul edendanud rahvaluule uurimist, ja tajuda, et kuhu iganes keegi on liikunud, on ta sinna viinud vaimsust ja rahvaluulepisiku. Rõõmustav oli koostöö noorte andekate kaastöötajatega (nimetan siinjuures nimetsi üksnes Indrek Zolki, keda ootame jätkama alustatud projekte), samuti eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooliga. Hea meel on õnnestunud publikatsioonidest ja üritustest, heast meeskonnast. Ja mis muud kui - me peame harima oma aeda.
