Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2003
Paar sammukest XX
EESTI KULTUURILOOLINE ARHIIV
Piret Noorhani
2003. aastal kasvas Eesti Kultuuriloolise Arhiivi palgaline koosseis 18 inimesele - seda tänu uue sihtfinantseeritava teadusteema "Eesti kirjanduse topoloogia ja tekstuur. Intersemiootiline analüüs" lisandumisele (teemajuht Virve Sarapik). EKLA senine koosseis jätkab oma tegevust samuti uue teadusteema raamides. Senine, 1998-2001. aasta teema "Eesti rahvuskultuuri allikad" loeti edukalt lõppenuks ning 2003. aastast avati uus - "Eesti kultuurilugu rahvuskirjanduse kujundajana" (teemajuht Sirje Olesk). Arhiivi juhatas Piret Noorhani ja siin töötasid vanemteadur Kristin Kuutma, teadurid Eve Annuk, Rutt Hinrikus, Marin Laak (suurema osa aastast 0,2 koormusega), Kristi Metste, Vello Paatsi. Neile lisandusid uute tulijatena Maie Kalda (0,4 koormusega), Hasso Krull (0,2 koormusega), Mari Laaniste (0 koormusega), Timo Maran (alates maikuust), Andrus Org (0 koormusega) ja Kadri Tüür. Ametis olid arhivaarid Vilve Asmer ja Leili Punga, toimetaja Tiina Saluvere, assistent Marju Mikkel (osalt Eesti Kultuurkapitali stipendiumi rahastusel). Lepingulisi töid tegid Joel Ilja ja fotograaf Alar Madisson. EKLA-s sooritasid arhiivipraktika 12 Tartu Ülikooli üliõpilast, üks üliõpilane Viljandi Kultuurikolledþist ja üks Soomest.
Arhiivi loomupärasest polüfunktsionaalsusest tulenevalt täitis suur hulk töötajatest vaatamata oma tegelikule ametile väga mitmekesiseid ülesandeid. Lisaks teadus- ja arhiivitööle korraldati konverentse, näitusi jm avalikkusele suunatud üritusi, peeti loenguid ja ekskursioone, juhendati praktikante, vahendati teabeteenust jne. Olukorrale lisas uudsust asjaolu, et tegemist oli uue teadusteema esimese tööaastaga EKLA "vanadele" töötajatele, rääkimata päris uue teemaga kaasnenud värskendavast mõjust. Aastale andsid oma näo ja lisasid intensiivsust F. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäeva tähistavad ettevõtmised.
TEADUSTÖÖ. PUBLIKATSIOONID
Sirje Oleski juhitav teadusteema "Eesti kultuurilugu rahvuskirjanduse kujundajana" keskendub eesti kirjanduse ajaloo uurimisele ja mõtestamisele kaasaegsete uusajalooliste meetoditega omaaegses kultuurilises kontekstis. Teema käsitlemise lähtekohaks on EKLA kogud: nende uurimine, publitseerimine, täiendamine, korraldamine, kättesaadavaks tegemine nii traditsioonilisel viisil kui kaasaegsete vahenditega. Ilmus seitse raamatut, avaldati 26 teadusartiklit välismaal ja Eestis, 19 muud artiklit, arvustust, ülevaadet ja Tartu ajalugu tutvustav postkaardikomplekt "Tartu. Linn ja linnarahvas" III (koostaja V. Asmer).
19. sajandi eesti haridusajaloo parimaid tundjaid V. Paatsi kaitses Tallinna Pedagoogikaülikoolis doktoritöö haridusajaloost teemal "Eesti talurahva loodusteadusliku maailmapildi kujunemine rahvakooli kaudu (1803-1918)". Doktoriõpinguid Tartu Ülikoolis jätkasid Eve Annuk, Marin Laak ja Kristi Metste. Jätkus ETF grant nr 4938 "Eesti ja Soome akadeemilised ja kirjanduslikud suhted kahe sõja vahel" (grandihoidja S. Olesk). M. Laak osales granditäitjana ETF grandis nr 4455 "Tekstide funktsioneerimine kultuuris".
Teadusteema uurimisel keskenduti kolmele aspektile, millel on lisaks fundamentaaluuringutele ka konkreetsed rakenduslikud väljundid haridus- ja kultuurielus näituste, konverentside ja väljaannete näol. Esimene alateema, rahvuskirjanduse klassikaline kihistus ja selle kultuurilooline kontekst 19. ja 20. sajandil, tegeleb eesti kirjanduse- ja kultuuriloo paigutamisega euroopalikku konteksti, eesti vaimulooliste tendentside eripära ja muutumiste väljaselgitamisega rahvusvahelisel foonil. Nii uuriti Kreutzwaldi rolli rahvuskirjanduse loojana ja neid eeskätt saksa kultuurist pärit impulsse, millest lähtus Kreutzwald kui individuaalne looja. Tulemuseks on rändnäitus "Kreutzwaldi sajand" (koostajad M. Laak, K. Metste ja P. Laurits), mis hõlmab Eesti, Vene ja Euroopa kultuuriruumi ajaloolises perspektiivis ja seda täiendav raamat "Kreutzwald. Missioon. Tegelikkus" (autorid M. Laak ja K. Metste). Kirjandusmuuseumi tänavune aastaraamat "Paar sammukest" XX on samuti pühendatud F. R. Kreutzwadile (koostaja K. Kuutma, toimetaja T. Saluvere).
Valmis ulatuslik monograafiline album Marie Underi elust ja loomingust (koostajad R. Hinrikus ja S. Olesk), mis sisaldab rikkaliku valiku EKLA-s säilitatavatest M. Underi arhiivmaterjalidest. Ilmus autograafialbum "Käsi kirjutab" (koostaja P. Noorhani, toimetaja T. Saluvere, fototoimetaja V. Asmer), mis esitab nii eesti kui rahvusvahelisele lugejale meie kirjanduslugu läbi EKLA kogudes leiduva. Autograafe kommenteerivad tekstid on kirjutanud E. Annuk, R. Hinrikus, M. Laak, J. Malin, K. Metste, S. Olesk, V. Paatsi, L. Punga.
S. Oleski juhitava teadusteema teiseks alateemaks on lähimineviku kirjandusloo uurimine ning eesti kirjanduse ja kultuuriloo eripära selgitamine Nõukogude okupatsiooni tingimustes. Koostöös V. Sarapiku teadurite ja Tartu Ülikooliga korraldati 16.-17. mail konverents "Kohanevad tekstid". Ettekannete tekstid koondatakse artiklikogumikuks koos 2004. aastal aset leidva jätkukonverentsi ettekannetega. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse väljaandena ilmus uurimuste kogumik "Võim ja kultuur. Käsitlusi totalitarismist" (koostajad A. Krikmann, S. Olesk), kus eesti kultuuri ajalugu nõukogude ühiskonnas käsitlevad ka E. Annuk, R. Hinrikus ja S. Olesk.
Lähiajaloo uurimine on tihedalt seotud eestlaste mittefiktsionaalse mäluainese kogumise, uurimise ja publitseerimisega, mis tähendab peamiselt tööd jõudsasti kasvava eesti elulugude koguga. R. Hinrikus koostas ja toimetas "Eesti elulood. III. Elu Eesti NSV-s". Elulugude uuriminegi on omandanud rahvusvahelised mastaabid: koostöös Toronto Ülikooli eesti õppetooliga valmistati ette kogumikku väliseestlaste elulugudest ja koostöös Norra ja Ameerika teadlastega tehti ettevalmistusi Eesti naiste elulugude publitseerimiseks inglise keeles. R. Hinrikus on osalenud teemakohastel konverentsidel ja seminaridel Eestis ja Lätis.
Virve Sarapiku juhitav teadusteema "Eesti kirjanduse topoloogia ja tekstuur. Intersemiootiline analüüs" keskendus järgmistele probleemidele: a) keskkonnaesteetika ja kirjandusökoloogia: keskkonnateadlik suunitletus loodus- ja paikkondlikus kirjanduses ning inimese ja koha seotust väljendavates tekstides; b) kunstiteose sotsiaalse ja ontoloogilise staatuse muutumine ja kunstikultuuri funktsioon arenevas ühiskonnas; erinevate representatsiooniviiside (mimeetiline, diegeetiline) vahekord.
K. Tüür kaitses oma teise magistrikraadi semiootika ja kulturoloogia erialal väitekirjaga "Eesti looduskirjandus: määratlus ja klassifikatsioonid". Töörühma liikmed avaldasid 6 teadusartiklit, 4 teaduskonverentside teesid ja 11 muud artiklit, ülevaadet ning arvustust. Avaldamist ootab veel 14 valminud artiklit. Trükivalmis sai artiklikogumik "Place and Location" III, mis sisaldab kaastöid 31 autorilt, sh M. Kaldalt, V. Sarapikult ja K. Tüürilt. Koostati ajakirja "Kunstiteaduslikke Uurimusi" erinumber (14/1 2004). V. Sarapik oli toimetuskolleegiumi eesistujana vastutav selle reorganiseerimisel jätkväljaandest eelretsenseeritavaks perioodiliseks ajakirjaks ja tegeles 2003. aasta numbrite sisulise toimetamisega.
KONVERENTSID, ETTEKANDED
Kirjandusmuuseumi peamise teaduskonverentsi, 47. Kreutzwaldi päevade teemaks oli mõistagi juubilar F. R. Kreutzwald ise. Konverentsi esimesel päeval esinesid lisaks EKLA teaduritele M. Laagile ja K. Metstele veel R. Veidemann, J. Talvet, M. Laar ja P. Viires. Koostöös TÜ-ga peeti 16.-17. mail konverents "Kohanevad tekstid", kus esinesid E. Annuk, R. Hinrikus, K. Kuutma, V. Sarapik. Lisaks Eestis toimunud konverentsidele ja seminaridele esinesid S. Oleski töörühma teadurid ettekannetega Soomes (S. Olesk, R. Hinrikus), Lätis (R. Hinrikus), Austrias (M. Laak), Prantsusmaal (K. Aru), Venemaal (K. Aru, S. Olesk) ja Kanadas (P. Noorhani).
M. Laak osales projekti CULTOS raames ettekannetega sümpoosiumil Salzburgis 6. ja 7. oktoobril ("Digital environment as a Constructor of Literary History" ja "Thread "Vanemuine, the God of Song" from Estonian National Epic "Kalevipoeg"", koos P. Viiresega). 2. oktoobril Soome Kirjanduse Seltsi ja Tuglase Seltsi poolt korraldatud F. R. Kreutzwaldi seminaril Turus esines S. Olesk ("Kreutzwald: ihminen ja kirjailija").
S. Olesk esines Helsingi ülikooli ja Tuglase Seltsi loengusarjas "Viron kirjallisuuden klassikoita" 2. ja 9. oktoobril ("Ensimmäinen modernisti: Juhan Liiv" ja "Marie Under ja Gustav Suits: runous") ning 14. oktoobril loengusarjas "Viron historian käännekohtia" ("Kansallinen herääminen"). SKS-i vana kirjanduse päevadel Vammalas esines 28. juunil R. Hinrikus ("Eino Leinon aika Virossa").
ICOM-ICLM XXII konverentsil Moskvas ja Jasnaja Poljanas esinesid ettekannetega K. Aru ("Literary Museum as the Preserver of Traditional Values") ja S. Olesk ("Russian Literary Classics in Estonia"). Läti ülikooli seminaril "The Role of Oral Histroy in Shaping Cultural and Personal Identity" esines 1. mail Rutt Hinrikus ("The Estonian Life Story Collection"). 28. septembrist 1. oktoobrini Tartus peetud Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni 5. rahvusvahelisel konverentsil esines R. Hinrikus ("Roman Diary as a Sunthesis of Karl Ristikivi's Europen Novels"). P. Noorhani rääkis 7. oktoobril Andrus Kiviräha loomingust Toronto ülikooli eesti õppetooli organiseeritud loengul Torontos. Akadeemiliste ettekannetega kodumaistel loengutel ja seminaridel astuti üles 38 korral. K. Kuutma pidas kevadtalvel seminarisarja Kirjandusmuuseumis uuematest kultuuriuurimise meetoditest. V. Sarapiku töörühma teadlased osalesid konverentsil "International Summer Institute for Semiotic and Structural Studies" Imatras 8.-13. juunini järgmiste teemadega: T. Maran ("Ecosemiotic Gardening"), V. Sarapik ("Locality and Pictorial Representation") ja K. Tüür ("Nature Writing: Features and Functions"). Eesti rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni V konverentsil Tartus esinesid K. Tüür ("Survival Strategies: National Identity in the Novels of Andrus Kivirähk and Tõnu Õnnepalu") ja A. Org ("Dimensions of Contemporary Science Fiction Novel on the Basis of Examples from Estonian Literature"). TÜ kirjanduse ja rahvaluule ning Tampere Ülikooli kirjanduse osakonna seminaril "Intertextuality and Intersemiosis" 14.-15. veebruarini Tartus esines K. Tüür ("Nature Writing and Intersemiosis").
Nüplis toimus 29. juunil V. Sarapiku töörühma korraldusel Hasso Krulli seminar loomislaulust, kus esinesid ka Kadri Tüür, Ene-Reet Soovik jt. Veel käidi Kütioru avatud ateljees. Kodumaistel teaduskonverentsidel ja -seminaridel pidasid V. Sarapiku töörühma liikmed 11 ettekannet: A. H. Tammsaare juubelikonverentsil 31. jaanuaril Tallinnas esines K. Tüür, konverentsil "Projektipõhine Eesti: kas rahvakultuuri surm?" 3.-4. märtsil Viljandis T. Maran jne. Peeti 5 töörühma seminari, käivitati 2 korda kuus toimuv avatud kultuuriteooria ja semiootika alane seminarisari koostöös Semiootikaseltsiga (peakorraldaja T. Maran).
KOOSTÖÖPROJEKTID
EKLA traditsioonilisteks koostööpartneriteks on Eesti humanitaarteadustega tegelevad kõrgkoolid ja teadusasutused ning nende allasutused, muuseumid, arhiivid, teadus-ja kultuuriseltsid. Rahvusvahelist koostööd tehakse nii teaduse kui arhiivinduse vallas Soome Kirjanduse Seltsiga, ICOM ICLM-ga, eesti arhiividega USA-s, Kanadas ja Austraalias jne.
Kreutzwaldi aasta temaatikaga seondub M. Laagi osalemine Euroopa Liidu projektis IST-2000-282134 CULTOS, mis tegeleb erinevate rahvuskirjanduste tippteoste intertekstuaalse fooni uurimisega. Eesti kirjandusest on selliseks teoseks valitud "Kalevipoeg". Sirje Olesk töötas aprillikuus Soome Kirjanduse Seltsi kirjandusarhiivis, juhendades Eeva Niinivaara personaalkogu korraldamist. Rutt Hinrikus tegi koostööd Toronto ülikooli eesti õppetooliga eesti elulugude kogumisel. Piret Noorhani töötas kuus nädalat Torontos asuvates eesti arhiivides (Tartu Instituudi Arhiiv ja Eesti Keskarhiivis Kanadas) ning Kanada Riigiarhiivis Ottawas, et saada ülevaadet seal leiduvatest Eesti-ainelistest materjalidest, nende seisukorrast ja perspektiividest. Ta pidas seminare perekonnaarhiivide korraldamisest ja tegi kogumistööd.
Eve Annuk on naisuurimusliku teadusajakirja "Ariadne Lõng" toimetuskolleegiumi liige, tegev- ja keeletoimetaja, Kristin Kuutma alates juunikuust toimetuskolleegiumi liige. V. Paatsi, K. Kuutma, E. Annuk, S. Olesk juhendasid ja retsenseerisid bakalaureuse- ja magistritöid ning pidasid loenguid Tartu Ülikoolis ja Eesti Muusikaakadeemias. E. Annuk, R. Hinrikus, M. Mikkel, P. Noorhani, L Punga ja T. Saluvere juhendasid üliõpilaste arhiivipraktikat. K. Kuutma juhendamisel valmib Jeffers Engelhardti doktoritöö eesti kultuuriloost Chicago ülikoolis. Samuti valmistab ta ette AABS-i konverentsi kultuuriloo sektsiooni Torontos 2004. S. Olesk kuulub Tallinna Pedagoogikaülikooli filosoofiateaduskonna kaitsmisnõukogusse, P. Noorhani TÜ Välis-Eesti Uuringute Keskuse nõukogusse, M. Laak ja P. Noorhani EKS-i juhatusse, R. Hinrikus Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali nõukogusse (aasta lõpust esimehena) jne.
V. Sarapiku töörühma liikmed osalesid rahvusvahelise keskkonnasemiootika ja -esteetika konverentsi "Culture, Nature, Semiotics: Locations" IV ettevalmistamisel, mis toimub 16.-19. septembril 2004 koostöös TÜ semiootikaosakonna ja EKA Kunstiteaduse Instituudiga. V. Sarapik tegi akadeemilise välisvahetuse raames kaks nädalat jaanuarikuus uurimistööd Oxfordi ülikooli kunstiajaloo osakonnas. V. Sarapik ja M. Laaniste pidasid semiootika, esteetika ajaloo ja animatsiooni ajaloo alaseid loenguid ja seminare Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudis. H. Krull pidas luuletõlke ja -analüüsi seminare ning luges erikursusi "Maailma loomine" ja "Cage, Ginsberg, Kaplinski" Eesti Humanitaarinstituudis ning A. Org narratoloogia ja proosaeepika seminare TÜ eesti kirjanduse õppetoolis. V. Sarapik on EKA kunstiteaduse magistrinõukogu esimees, doktorinõukogu liige, juhendas 3 doktori-, 1 magistri- ja 2 bakalaureusetööd. M. Kalda on ühe doktoritöö kaasjuhendaja.
KOGUMISTÖÖ
Pidevat kogumistööd tehti kõigi kogude (käsikirjad, fotod, kunst, heli- ja filmilindid) ulatuses, väljakujunenud valdkondades ja koostöös teiste arhiivide, muuseumide ja üksikisikutega nii Eestis ja kui väljaspool.
Käsikirjade kogu sai täiendust M. Kõivu, M. Traadi ja A. Kivirähki käsikirjade näol. Arhiivi jõudsid A. Kaalu käsikirjad, mille andis üle Kuressaare muuseum. Belgias elanud estofiili J. Baruchi arhiivi EKLA-sse jõudmist vahendas Kirjanike Liit Mati Sirkli isikus. S. Raatma-Rosenstein andis üle oma kirjavahetusi välis-eesti autoritega. A. Willmanni kirju saadi Erik Linnoltilt, Ilmar Laabani kirju ja käsikirju Aino Tamjärvelt. A. Kivika kirju ja käsikirju kirjaniku järeltulijatelt, V. Kimberg-Kotkase materjale kirjaniku vennalt Abel Leelt, Aleksander Veiderma materjale Mihkel Veidermalt, H. Joonuksi materjale Tõnno Jonuksilt. Oma arhiive täiendasid O. Kruus, A. Vinkel, A. Mägi, E. Pae-Krants, A. Mark ja A. Kals. Anu Meristelt saadi lisa Henno Meriste arhiivile, Vaike Ermilt Voldemar Ermi omale. Anti üle Pärnu luuleklubi "Nadeþda" tegevust käsitlevat ainest, ajakirja "Looming" käsikirjad aastatest 2001-2002, 2002. aasta romaanivõistluse käsikirjad, Eesti Kirjanike Liidu toimikud. Henrik Adamsoni seni ilmumata käsikiri "Sangarvennad" I ja Helmut Tarandi ladina keele õpetuse materjale Vorkuta vangilaagrist saadi Eerik Tederilt. Anna Haava väidetavalt viimase luuletuse käsikirja, mille on üles kirjutanud Anna Pärsimägi, andis üle Helju Hallap. Materjale Eesti Skautide Maleva Rootsis kohta saadi Sigrid Põdruselt, käsikirjalisi almanahhe Tõnn Sarvelt, Ulrich Aleksander Karelliga ja Arthur Paaliga seotud materjale Helli Kelkilt, Viktor Masingu päevikuid ja kirjavahetusi Laine Pootsilt. Raadio Elmar andis üle saatesse "Salmialbum" saabunud luuletused. Elulugude kogusse lisandus töid seoses võistlustega "Minu elu ja Patarei vangla" ning "Elu Saksa ajal". Samuti asuti koguma Eestis elavate venelaste elulugusid.
Eesti Kultuurkapitali toetusel jätkus aktsioon "Kirjanik ja tema keskkond", mille käigus fotografeeriti M. Kivastikku, Kauksi Üllet, S. Rannamaad, E. Lättemäed, J. Ehlvesti, A. Kivirähka, M. Sirklit, U. Uibot, A. Ehinit, L. Seppelit, H. Jõgisalu, L. Tungalt, A. Pilve, M. Jäägrit, K. Murutari ning EKL aastakoosolekut jt kirjandusüritusi. 2004. aasta märtsis avatakse Kirjandusmuuseumis fotonäitus, kus võib näha valikut kolme aasta saagist. Fotosid kaasaegsetest kirjanikest saadi ka kirjanike liidu Tartu osakonna juhatajalt Janika Kronbergilt. A. Kivika järeltulijatelt saadi fotosid kirjaniku teoste põhjal valminud lavastustest, Heino Rossilt kultuuriloolisi fotosid, erinevatelt annetajatelt ülesvõtteid E. Niinivaarast, H. Mäelost, I. Talvest, U. Karuksist, E. Ilbakust, Jaan ja Johannes Kitzbergist jt.
Lisaks erinevatele kultuuri- ja kirjandusüritustele lindistati ka kõik vabade kunstide professori T. Õnnepalu loengud TÜ-s. Jaan Malin küsitles Enn Põldroosi ja Mari-Ann Karupääd ning andis arhiivile üle muid kultuurisündmuste lindistusi. Kunstikogusse lisandusid Abel Lee illustratsioonid I. Ivaski "Verandaraamatule" jm teoseid. EKLA käsikogu (raamatukogu) täiendati uute erialaste trükistega ning Kirjandusmuuseumi väljaannetega.
Arhiivi laekuks ühtekokku üle 5000 säiliku käsikirju, fotosid, helilinte ja kunsti.
KORRALDUSTÖÖ
Suurima osa käsikirjalistest materjalidest korraldas arhivaar L. Punga: EKLA, Eesti Raamatuaasta, J. Baruchi, V. Kimberg-Kotkase ja Ellen Kaldjärve arhiivid, lisandused V. Ermi, A. Palmi, P. Ariste kogudesse ja segakogusse Varia. I. Viidingu ja H. Mulleri käsikirjakogusid ning elulugude kogu korraldasid üliõpilased R. Hinrikuse juhendamisel. E. Annuk juhendas V. Uibopuu, T. Saluvere K. Lutsu / P. Arumaa kogude korraldamist. M. Mikkel lõpetas R. Kruusi ja I. Laabani kogude korraldamise. P. Noorhani juhendamisel töötati läbi Eesti Raamatuaasta arhiiv ja J. Ollinowski personaalkogu. K. Metste sorteeris L. Raua pärandit.
Fotokogu arhivaar V. Asmer korraldas teeneka fotograafi Valdur Vahi mahuka kogu - 354 säilikut negatiive ja fotosid kirjanikest 1960.-1970. aastatel, H. Salasoo ja E. Enno fotomaterjale ning hulgaliselt erinevaid kodu- ja kultuuriloolisi fotosid. Pildistati ümber J. Vares-Barbaruse, A. Kitzbergi, E. Kippeli, M. Underi fotoalbumid, korraldati saadud negatiivid. Kokku korraldati üle 5000 säiliku käsikirju ja fotosid.
Kuigi EKLA ei tegele veel oma varade sihipärase digitaliseerimisega, on tellimustöödena ja väljaannete ettevalmistamiseks tehtud käsikirjade ja fotode digitaalkoopiate hulk siiski juba üsna suur. M. Mikkel koondas ja korrastas need materjalid ja nõnda võime rääkida EKLA digitaliseeritud materjalide kogust.
Viimastel aastatel kasutab EKLA-gi helilindistuste tegemisel digitaaltehnikat. Kuna digitaallindistuste arhiveerimine on spetsiifiline ja töömahukas ettevõtmine ning vajaliku töötaja palkamiseks pole jätkunud vahendeid, on helikogusse korraldamata mitme aasta lindistused. Tänu praktikantidele pole tööd helikoguga siiski päriselt seisnud - nii litereeriti tänavu T. Õnnepalu TÜ-s peetud loenguid, T. Koorti ja V. Adamsoni mälestusi, A. Palmi juubeliürituse lindistus jm.
MUUD ARHIIVITÖÖD
Koostöös OÜ Uraniaga töötati välja arvutiandmebaasi ELLEN võrguversioon, mis võimaldab kõrvaldada mitmed seni lahendamata jäänud tehnilised probleemid ja luua uurijatele loodetavasti juba üsna pea juurdepääs andmebaasile. Andmete sisestamine on töö, mida jagub aastateks. Ehkki see pole toimunud soovitud mahus, on see olnud pidev - sisestajaks peamiselt J. Ilja ning praktikandid E. Annuki, M. Mikkeli ja T. Saluvere juhendamisel.
Seoses uue mööbli paigaldamisega maalikeldrisse toimus selle ümberkolimine ja -organiseerimine (V. Asmer, L. Punga). Korrastati nn registrialust - arhiivi laekunud, kuid teaduslikult läbitöötamata materjali (P. Noorhani). Tänu lisatööjõule suudeti puhastada vana keldri hoidlates paiknev käsikirjade kogu. Vastavalt kogude juurdekasvust tekkinud vajadusele tegid arhivaarid jooksvaid ümberkorraldusi fondihoidlates. Pidevalt tegeldi kogude hoiutingimuste jälgimise ja nõuetekohasuse tagamisega.
TEENINDAMINE
Arhiivi külastas tänavu 285 uurijat. Neid teenindasid arhivaarid Vilve Asmer ja Leili Punga. Välisuurijaid käis USA-st (Marie Alice L'Heureux, Heino von Türk, Leena Kitzberg-Osteraas), Jaapanist (Tasuku Kikugava Osaka ülikoolist), Kanadast (Tiina Kirss Toronto ülikoolist), Soomest (Henni Ilomäki Helsingist ja Erkki Tuppurainen Kuopiost), Rootsist (Lars Olaf Linder ja David Papp Stockholmist), Poolast (Anna Michaalczuk Wrocùavist), Lätist (Mâra Caune Läti Riigi Presidendi kantseleist) ja Saksamaalt (Berndt Stoyke Detmoldist).
Kõige agaramad EKLA külastajad olid Mart Orav, Hando Runnel, Johnny B. Isotamm ja Andra Lätt. Uurimisteemasid oli igast vallast: elulood väga mitmest aspektist, esivanemad ja kohaajalugu, meedia ja folkloor, eesti prosoodia uurimise ajalugu, mõistatuste kogumise ajalugu, eesti raamatukaubandus, käsikirjalised almanahhid, naisuurimus, õllekultuur, ajakirjanduse ajalugu, nooreestlaste lugemus, nimede eestistamine, F. Tuglas ja G. Suits poliitikuna, Eesti kaart 1941-1944, "Vanemuise", ENKL-i ja EKS-i ajalugu, eesti kunstnikud Jaroslavlis, eesti kunst paguluses, naised eesti kunstis, mõisate, teede ja kirikute ajalugu. Populaarseimad isikud-uurimisobjektid olid F. R. Kreutzwald, J. Oks ja U. Masing.
POPULARISEERIV TEGEVUS
Aasta 2003 oli EKLA-le eeskätt Kreutzwaldi aasta. Juba ainuüksi ettekandeid rändnäituse "Kreutzwaldi sajand" avamistel jm Kreutzwaldi-teemalisi loenguid peeti ühtkokku 23 - lisaks sellele esinemised muudel teemadel koolides, raamatukogudes, seltsides.
Arhiivi külastas 29 ekskursiooni 412 külastajaga. Seega koos nn uurijatega käis EKLA-s 697 dokumenteeritud inimest - lisaks need, kes endast alati märke maha ei jäta: kolleegid Kirjandusmuuseumi teistest osakondadest ja läbiastujad, kellel on arhiivitöötajatele mitmesuguseid küsimusi.
Lisaks rändnäitusele "Kreutzwaldi sajand" korraldati veel 10 erinevas mahus näitust. 6. veebruaril avati väljapanek "A. H. Tammsaare 100+25" (koostaja P. Noorhani). Esines teenekas Tammsaare-uurija Leenu Siimisker. 14. märtsil tähistati traditsioonilist emakeele päeva. Rändnäitust "Kreutzwaldi sajand" esitlesid selle autorid M. Laak, K. Metste ja P. Laurits. Saalis eksponeeriti K. J. Petersoni käsikirjalist pärandit ning esimese korruse galeriis avati Liis Raua 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus (koostajad P. Noorhani ja H. Räim Arhiivraamatukogust). 26. märtsil toimus eluloopäev. Autasustati Ühenduse "Eesti Elulood", Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Draamateatri korraldatud eluloovõistluse "Minu elu ja Patarei vangla" laureaate. Võistlusest tegi kokkuvõtte Merle Karusoo, katkendeid töödest esitasid Katrin Saukas ja Andrus Vaarik. Esitleti "Eesti rahva elulugude" III köidet alapealkirjaga "Elu Eesti NSV-s". Raamatu koostamisest rääkis Rutt Hinrikus. Elust Eesti NSV-s kõneles professor Marju Lauristin. Päeva lõpuks näidati Andres Söödi dokumentaalfilmi "Üksinda ja koos" Enn Tarto vabadusvõitlusest.
9.-10. mail osaleti Vanemuise kultuuritänava üritustel fotonäitusega "Vanemuise tänav sõnas ja pildis" (koostaja V. Asmer). 13. juunil avati tähtpäevanäitus "Arvo Mägi 90" (P. Noorhani) ja 7. augustil V. Kepi fotonäitus "Kirjandusmaastikud" (koordinaator V. Asmer). 22. septembril avatud väljapanekuga "Naised kirjanduses: Aino Kallas ja Marie Under" (E. Annuk, T. Saluvere) tähistati M. Under 120. ja A. Kallase 125. sünniaastapäeva. Ettekannetega esinesid Leena Kurvet-Käosaar, R. Hinrikus ja V. Paatsi. 3. oktoobril avati koridorinäitus Kanada kunstniku Abel Lee loomingust, mille vahendajaks oli Arthur Ruusmaa (kooordinaator V. Asmer) ja 30. novembril näitus "Gustav Suits 120" (R. Hinrikus). Kreutzwaldi päevadeks jõudis koju tagasi ka rändnäitus "Kreutzwaldi sajand", mida täiendati kohapeal väljapanekuga EKLA-s leiduvatest F. R. Kreutzwaldi originaalmaterjalidest ja taiestest, mis on inspireeritud tema loomingust (M. Laak, K. Metste).
EKLA kogudes leiduvaid materjale eksponeeriti mujalgi. Nii abistati Tartu Kunstimuuseumi Karin Lutsu isikunäituse ja kataloogi koostamisel, Eesti Kunstimuuseumi näituse "Eesti kunstnikud Jaroslavlis" ja Tartu Linnamuuseumi näituse "Tartu suurmehed" ettevalmistamisel. EKLA kunstikogusse deponeeritud töid eksponeeriti Tartu Kunstnike Majas toimunud Ilmar Malini mälestusüritusel, Kursi koolkonna näitusel Tallinna Kunstihoones ja I. Kruusamäe isikunäitusel. Samuti abistati TÜ Raamatukogu näituse "F. R. Kreutzwald 200. Kreutzwald ja Tartu" ettevalmistamisel.
Suur rõõm on, et tegijate ideid ja vaeva on märgatud ja hinnatud: M. Laak, K. Metste ja P. Laurits said Eesti Kultuurkapitali aastapreemia näituse "Kreutzwaldi sajand" eest. Tänu ja tunnustust väärib ka Marju Mikkel, kes tubli tehnilise tööga aitas kaasa näituse valmimisele, ja muidugi direktor Krista Aru, kes kõiki Kreutzwaldi aasta ettevõtmisi koordineeris, tegijaid innustas ja kannustas. Samuti palju tänu kõigile kaastöölistele, tänu kellele EKLA 2003. aasta aruanne just nõnda pikaks ja sisukaks võis kujuneda.
