Новости

15. juunil ilmus ajakirja Methis. Studia humaniora Estonica 25. number, mis on ühtlasi ajakirja 20 köide. Methis on rahvusvahelises teadusmaailmas kõrgelt hinnatud ajakiri, esinduslik foorum humanitaarteadlastele üle Eesti ja kaugemalt.

Ajakirja seekordne erinumber on peatoimetaja Marin Laagi sõnul pühendatud vene kirjanduse tõlkeideoloogiale. „Methis 25 ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vene filoloogide koostöös ning esitab uurimisgrandi „Tõlkeideoloogia ja ideoloogia tõlkimine: kultuuridünaamika mehhanismid Eestis vene ja nõukogude võimu tingimustes 19.–20. sajandil“ uurimistulemusi koostöös projekti rahvusvaheliste partneritega,“ selgitas Laak. Erinumbri koostas ja toimetas uurimisprojekti juht Lea Pild, keeletoimetajaks oli ajakirja tegevtoimetaja Kanni Labi Eesti Kirjandusmuuseumist.

Ajakiri Methis asutati Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi eesti kirjanduse ja teatriteaduse õppetooli koostöös novembris 2007 ning ilmub kahe institutsiooni koostöös praeguseni. Ajakirja trükiväljaannet avaldab alates 2010. aastast Tartu Ülikooli Kirjastus.

Laagi sõnul ajakirja nimi Methis otsest tähendust ei kanna, kuid on inspireeritud Metise, kreeka tarkusejumalanna Athena ema nimest. „H-täht uues nimes viitab humaniorale,“ selgitas Laak. Tema sõnul on kõrgetasemeliste humanitaarteaduslike eestikeelsete väljaannete olemasolu väga oluline, see on meie keele ja kultuuri säilimise tagatis. Methis ongi programmiliselt peamiselt eestikeelne, ehkki ilmub ka ingliskeelseid erinumbreid. „Eesti teaduskeele pidev ajakohastamine, vastavuses rahvusvahelise teaduse uute suundadega, on eriti oluline, sest see on seotud ka terminiloomega.“ 

„Samuti oleme uhked, et Eesti Kirjandusmuuseum annab välja ja toimetab kokku nelja perioodilist humanitaarteaduslikku ajakirja. Methis katab peamiselt kirjanduse, teatri ja kultuuriloo interdistsiplinaarse uurimisega seotud teemasid ja on 20 aasta vältel leidnud oma kindla niši ajakirjade Keel ja Kirjandus, Akadeemia ja Vikerkaar kõrval.“

Ajakiri Methis ilmub kaks korda aastas, 15. juunil ja 15. detsembril. Enamasti on ajakirja number pühendatud kindlale teemaderingile, kuid igas numbris on koht ka vabateemalistele artiklitele. Peale teadusartiklite avaldab Methis ka rubriike „Manifest“, „Teooriavahendus“, „Arvustus“, „Arutelu“, „Arhiivileid“, „Intervjuu“ ning „Varia“.

Methis 25 on vene tõlkeideoloogiate erinumber. Tõlkeideoloogia mõistet käsitletakse koostaja Lea Pildi sõnul avaras tähenduses: kultuuride, kogukondade ja sotsiaalsete gruppide ning välismaailma omavahelise suhte reguleerimisena. 
„Number koondab 8 tõlkeloolist uurimust, kus analüüsitakse vene kirjandusklassika eestindusi läbi aegade, aga ka teisi venekeelse kultuuriruumi ja tõlkimisega seotud küsimusi alates 19. sajandist ja Noor-Eesti liikumisest kuni Jaan Kaplinski autoritõlgeteni,“ selgitas Pild.

Artiklite valimiku juhatab sisse Peeter Toropi artikkel „Ideoloogia tõlketeooria ja tõlkeloo dialoogis“ tõlkeideoloogia mõiste dünaamikast kolme viimase aastakümne vältel. 

Artiklis „Johannes Aavik ja vene kirjandus: biograafiline ja kultuurilis-ideoloogiline kontekst“ analüüsib Tatjana Stepaništševa Aaviku keeleuuenduslike kavatsuste põrkumist Dostojevski biograafilise ja ajaloolis-kultuurilise kontekstiga „Kuritöö ja karistuse“ eestindamisel. 

Maria Borovikova analüüsib artiklis „Betti Alver Maksim Gorki „Lapsepõlve“ tõlkijana“ tekstuaalset sisedialoogi Maksim Gorki jutustuse „Lapsepõlv“ (1913) kahe tõlkija vahel: tõlget alustas Heiti Talvik 1945. aasta algul, pärast tema represseerimist jätkas seda Betti Alver. Erinevused nende tõlgete vahel toovad ilmekalt esile ka tõlkenormide muutumise. 

Artiklis „Jutustajateksti muutlikkus Fjodor Dostojevski romaani „Vennad Karamazovid“ eestikeelsetes tõlgetes“ võrdleb Lea Pild Dostojevski romaani jutustaja kõne esitamist Aita Kurfeldti (1939/40) ja Virve Krimmi (2015/16) eestindustes. 
Artiklis „Autoritõlke teoreetilisest ja praktilisest väärtusest Jaan Kaplinski luuletuse „Valgus ei saagi vanaks“ näitel“ toob Lausanne’i uurija Ekaterina Velmezova esile, kuidas toimub tõlkestrateegia valik Jaan Kaplinski venekeelsete luuletuste autoritõlkes, ning jälgib kõrvalekaldeid võrreldes eestikeelse lähtetekstiga.

Jeruusalemma lingvisti Larissa Naiditch ja Mainzi keeleteadlane Anna Pavlova näitlikustavad artiklis „Draamateoste tõlkimise teooria ja reaalsus Anton Tšehhovi näidendi „Kirsiaed“ mõnede tõlgete analüüsi näitel“ erisuguseid tõlkestrateegiaid (kirjanduslik- ja lavatõlge) ühe ja sama klassikalise draamateksti tõlkimisel saksa keelde. 

Ljubov Kisseljova artiklis „Impeeriumi ideoloogia etnograafia keelde tõlkimise probleemist“ näidatakse teose „Maaliline Venemaa“ köite „Venemaa loodeosa ääremaad. Baltikum“ (1883) näitel, kuidas Vene Geograafiaseltsi (1845) vaated, mis baseerusid Karl Ernst von Baeri etnograafilisel programmil, realiseerusid populaarteaduslikus ja teaduslikus diskursuses ning millist osa etendab etnograafilistes kirjeldustes poliitiline faktor.

Peterburi teadlase Maria Malikova (Baskina) artikkel „„Bukvalistide kukutamise“ alguse juurde: 1934. aasta“ räägib ühest olulisest episoodist vene-nõukogude tõlkeloos 1930. aastatel, kui hakkas kujunema „nõukogude koolkond“, alustati tõlgete hindamist „sisuliste“ kriteeriumide järgi ja „võõrapärastavad“ tõlked vene keelde kuulutati ideoloogiliselt vastuvõetamatuks. 

Methis 25 rubriigis „Vabaartikkel“ ilmunud Taavi Remmeli artikli „Jutustaja kui kujutluse etnograaf eksperimentaalses süsteemis“ keskmes on kvantteooriast mõjutatud kirjanduse ja kirjandusteaduse kriitika, eesmärgiga avada viise, kuidas reaalteadused ja humanitaaria võiksid teineteist täiendada. 

Erinumbri keele- ja tegevtoimetaja on Kanni Labi; artiklid tõlkisid vene keelest Malle Salupere, Viivika Voodla, Silvi Salupere ja Olga Sudajeva; ingliskeelsed kokkuvõtted toimetas Ene-Reet Soovik.

Methis 25 väljaandmist toetasid, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikooli kirjastuskomisjon, Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojekt IUT34-30, Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus ja ja Eesti Kultuurkapital.

Artiklitega saab tutvuda ajakirja kodulehel: http://www.methis.ee/arhiiv/methis-25-kevad-2020