Новости

19. juunil andis haridus- ja teadusministeerium teada, et Eesti teaduspoliitika komisjon ei valinud Eesti Kirjandusmuuseumile uut direktorit.

Aprillis 2020 välja kuulutatud kirjandusmuuseumi direktori avalikule konkursile laekus kolm kandidaati: praegune direktor Urmas Sutrop ning lisaks temale Anzori Barkalaja ja Aimar Ventsel. Aimar Ventsel teatas kandideerimisest loobumisest üleeile.

Teaduspoliitika komisjoni hinnangul ei vastanud kandidaatide esitatud visioonid ootustele, kuidas leida Eesti Kirjandusmuuseumile tarvilike struktuursete reformide jaoks parim eestvedaja.

Hiljemalt 1. juuliks nimetab ministeerium ametisse kirjandusmuuseumi direktori kohusetäitja järgmiseks kuueks kuuks ning uue direktori konkursiga jätkatakse lähiajal.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand selgitas, et tulevikku vaadates on Eesti Kirjandusmuuseumis vaja selgelt eritada arhiiviteenuste ja teaduse rahastamine. „Teadusrahastuse muudatused ei tohi ohtu seada arhiivi tööd“. Teaduse baasfinantseerimisest peab rahastama kirjandusmuuseumi põhitegevuseks kõige olulisemad uuringud. „Ministeerium on viimastel aastatel baasfinantseerimist oluliselt suurendanud. On vaja kindlustada, et tuumik-uuringud oleksid tagatud ka siis, kui projektipõhine teadusraha jääb mõnel aastal saamata,“ selgitas Reimand. Samuti on tema sõnul oluline kaasajastada kirjandusmuuseumi arhiiviteenust.

Eesti Kirjandusmuuseumi finantsjuhi Inge Liivi sõnul vähenes ministeeriumipoolne kirjandusmuuseumi arhiivi- ja halduskulude püsirahastus 2014. aastal seoses institutsionaalsete uurimistoetustega (IUT). Sellest ajast on arhiivi- ja halduskulusid suuresti kaetud IUTide üldkuludest (130 000 €). Alates 2020. aastast muuseumil enam IUT üldkulu summasid ei ole, on ainult PUT üldkulu raha (2040 €). Seega tuleb tema sõnul püsikulusid katta baasfinantseerimise arvelt.