Новости

Möödunud nädalal toimunud kolmepäevasel veebikonverentsil „Balkani ja Balti riigid ühendatud Euroopas – ajalugu, religioon ja kultuur IV“ (11.–13.11) osales üle 50 teadlase Balkani ja Balti regioonist ning naaberriikidest, keskendudes religioossusele, vaimsusele ja muutustega toimetulemisele Balkani ja Baltikumi kultuuriruumis. 

Võrdlevad Balkani ja Baltikumi kultuuriuuringud on hoo sisse saanud tänu nelja riigi (Eesti, Läti, Leedu ja Bulgaaria) Teaduste Akadeemiate rahastatud projektide konsortsiumile. Eesti-uuringute Tippkeskuse juht Mare Kõiva on olnud eesti-poolne eestvedaja ja tema sõnul on ühisprojektide tulemusena seni ilmunud juba neli monograafiat ja kogumikku ning mitmeid ajakirjade erinumbreid.

Konsortsiumi projektide raames teostavad eri riikide uurijad võrdlevaid uuringuid, kuid kaetakse vastastikku ka neid teemasid, mida ühes või teises riigis seni keegi uurinud ei ole. Hea näitena toob Kõiva välja bulgaarlaste uuringud Londoni-eestlaste, aga ka Eesti erinevate religioossuse ja haridusvormide (baptisti- ja adventistide kogudused ja Waldorf-koolide roll ühiskonnas) kohta. 

Selleaastase ühiskonverentsi korraldust vedas eest Läti Ülikooli filosoofia ja sotsioloogia instituudi usundiuurija Solveiga Krūmiņa-Koņkova. Tema sõnul olid sel korral kaasatud enamik humanitaaria ja sotsiaalteaduste harusid kõige uuenduslikumate tulemustega. „On oluline, et Balkani ja Baltikumi teadlaste uurimistöö on suunatud just  piirkonnaülestele küsimustele (religioossus, usuliikumised, sakraalne ruum, migratsioon, postsotsialism, etnoökoloogia, rahvameditsiin, kultuuripärand jne).“ 

Uue teema ja uurimistulemusena sõnastati selleaastasel konverentsil Mare Kõiva sõnul etnoökoloogia põhijooned. „Samuti oli oluline rõhk kogukondade reageerimistel looduskatastroofidele ja looduse ümberkujundamisele, sellel, kuidas lõhutud ja kaotatud kohti  mütiseeritakse. Tähelepanu sai ka asenduspaikade loomine kui vaheuuritud valdkond.“ Looduskatastroofid ja etnoökoloogia ehk toimetuleku- ja arengumehhanismid poliitiliste, humanitaarsete ja meditsiiniliste katastroofidega põrkudes on Kõiva sõnul ka järgmisetel aastatel konsortsiumi uurimisteemade fookuses.
Globaalsete suundade kõrval analüüsitakse konsortsiumi raames ka uusimaid kultuurinähtusi.

Ekaterina Anastasova Bulgaaria Teaduste Akadeemia Etnoloogia ja Rahvaluule Uurimise Instituutist kinnitas, et üle kümne aasta kestnud ühine uurimistöö on väga viljakas. „Selle aja jooksul on laienenud teemade diapasoon ja mitmekesisus, töösse on kaasatud noori uurijaid Balkani, Baltikumi ja postsotsialistliku Euroopa aladelt. Balkani-Balti regioonist on kogutud märkimisväärne kogus uut ainestikku ja keskseks on tõusnud arengudünaamika jälgimine Balkani-Balkani ühiskondades, rakendades sotsiaal- ja humanitaarteaduste metoodika ja teooria uusi mõõtmeid.“

Mare Kõiva sõnul joonistusid selleaastase konverentsi ettekannetes välja tunnused, mida üks või teine rühm kannab diasporaa keskkonda üle ja jätkab seal. „Migratsioonilainesse sattudes säilitatakse keel, teatud toidud, kaasa võetakse kodumaa mulda, taimeseemneid, meeneid, kopeeritakse ühistegevuse vorme, aga ka oma kangelased, kelle mälestus materialiseeritakse mälestustahvlite ja ausammastega.“

Eestit esindasid seekordsel konverentsil Marju Kõivupuu Tallinna Ülikoolist ning Mare Kõiva ja Andres Kuperjanov Eesti Kirjandusmuuseumist.

Valikut konverentsi artiklitest on võimalik lugeda Balkani ja Balti uuringute aastaraamatu (YBBS) järgmises köites (2021). Järgmine kohtumine, loodetavasti silmast silma, toimub Eestis 2022. aastal.

Konverentsi korraldas Läti Ülikooli filosoofia ja sotsioloogia instituut; assisteeris Bulgaaria Teaduste Akadeemia Etnoloogia ja Rahvaluule Uurimise Instituut koos Etnograafiamuuseumiga. Toetasid: Rahvusvaheline Balkani ja Balti Uuringute Selts, Eesti Kirjandusmuuseum ja Leedu Ajaloo Instituut. Korraldajad tänavad osalenud riikide Teaduste Akadeemiaid. 
Veebileht: http://www.folklore.ee/rl/fo/bbs/2020/

Kontakt: 
Mare Kõiva, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhataja, Eesti-uuringute Tippkeskuse juht, mare.koiva@folklore.ee
Solveiga Krūmiņa-Koņkova, Läti Ülikooli filosoofia ja sotsioloogia instituudi juhtivteadur, konkova@latnet.lv