Новости

21. novembril toimub väliseesti kirjanduse tähtsündmustele pühendatud veebipõhine ettekandepäev, et meenutada Läände põgenenud eesti kirjanike Bernard Kangro (1910–1994), Kalju Lepiku (1920–1999) ja Ilmar Külveti (1920–2002) elu ning loomingut. 

Teise maailmasõja käigus põgenes Eestist umbes 75-80 000 inimest, nendest 22 000 asusid elama Rootsi. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteaduri Maarja Hollo sõnul oli põgenike hulgas ka 21 kirjanikku. „Rootsis, kuhu ju suur hulk eestlastest põgenikke elama jäi, algas kultuuriline tegevus varakult, juba 1944. aasta sügisel. Esimene võõrsil loodud kirjastus oli Orto ja juba 1950. aastal asutasid August Gailiti, Bernard Kangro, Valev Uibopuu ja Enn Vallak Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi, millest kujunes suurim kirjastus Välis-Eestis.“

Eesti Kirjanike Kooperatiivi materjalid (2564 säilikut) jõudsid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi 1994. aastal, paar aastat hiljem lisandus ka Bernard Kangro personaalkogu. Bernard Kangro loomingu uurimisega on tegelenud Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadur Maarja Hollo, kellelt ilmus 2019. aastal ka Kangro loomingule pühendatud kogumik „Kõik, mis oli, on suurem ja suurem : artikleid eksiilist, traumast ja mälust“.

Väliseesti kirjanduse tähtsündmustele pühendatud ettekandepäeva korraldavad 
Eesti Teadusliku Seltsi Lõuna-Rootsi osakond, Lundi Eesti Maja Ühing, Eesti Vabariigi suursaatkond Rootsi Kuningriigis ning Väliseesti Muuseum.
Ettekannetega esinevad Tiit Pruuli, Janika Kronberg, Piret Noorhani, Sirje Kiin ning Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadur Maarja Hollo. 

Ettekandepäeva avab Eesti Vabariigi suursaadik Rootsis Margus Kolga.
Lundi eestlastega vestleb Pille-Mai Laas.

Ettekandepäeva kava: https://www.kirmus.ee/et/valiseesti-kirjanduse-tahtsundmused-kirjanike-kooperatiiv-70-bernard-kangro-110-kalju-lepik-100 
Registreerumine ettekandepäevale: https://rb.gy/def5q5