Новости

Ein Briefwechsel über einen angeblichen Runenstein auf Gut Ohlershof

Kirjavahetus oletatava ruunikivi kohta Ohlersdorfi (ee Oleri, lt Oleru) mõisas. EKM EKLA 192, M.A.171:29-32 (473.AC.R)

Magistriprojekt tegi Õpetatud Eesti Seltsi saksakeelse käsikirjapärandi otsitavaks ja kättesaadavaks

26.01.2021

2020. aastal valmis Tartu Ülikooli magistrandi Larissa Leimingeri eestvedamisel Eesti Kirjandusmuuseumi saksakeelsetel Õpetatud Eesti Seltsi käsikirjakogudel põhinev avastuslik andmebaas „Õpetatud Eesti Seltsi kogud“ (Sammlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft).

Käesoleva aasta Friedrich Puksoo raamatuloo, raamatukogunduse või bibliograafia-alase auhinna komisjon (koosseisus Piret Lotman, Malle Ermel ja Aira Võsa) tõstis andmebaasi esile, kuna see ühendab Morgensterni õpetlasideaale ja tänapäeva tehnoloogiat.

Andmebaas, mis valmis folkloristika ja pärandirakenduste magistriõppekava magistriprojekti raames, sisaldab 931 kirjet, millest 717 on käsikirjade objektikirjeldused ja 214 isikukirjed. Andmebaasi erilisus seisneb Larissa Leimingeri sõnutsi selles, et see toob kokku Eesti Kirjandusmuuseumi kahes erinevas ja sealjuures erineva kirjeldusstruktuuriga arhiivis asuvad algselt kokku kuulunud Õpetatud Eesti Seltsi saksakeelsed käsikirjakogud ning seob need omakorda baltisaksa isikute andmebaasidega (Balti biograafilise digitaalse leksikoniga BBLD.de või Eesti biograafiline andmebaasiga ISIK või Saksa Rahvusraamatukogu (GND) isikuandmetega). 

Magistritöö ühe juhendaja, kirjandusmuuseumi vanemteaduri Aija Sakova sõnul pöördus  Larissa Leiminger andmebaasi loomise juures Eesti Kirjandusmuuseumi digihoidla Kivikese metaandmete kõrval ka Õpetatud Eesti Seltsi omaaegse tulmekataloogi (Acquisitions-Catalog) juurde ning võttis ühtluse huvides kasutusele algse kohaviidasüsteemi, mis oli säilinud Eesti Rahvaluule Arhiivis, aga mitte Eesti Kultuuriloolises Arhiivis. „Suur osa metaandmeid tuli Larissal ka ise luua, nii algsele tulmekataloogile toetudes kui ka de visu käsikirjade kirjeldamise kaudu. Et parandada käsikirjade otsitavust, varustas ta kirjed ka kontrollitud märksõnadega ja kirjeldustega,“ selgitas Sakova. Metaandmete loomisel kasutas Leiminger Dublin Core metaandmete standardit. 
Andmebaas on üles ehitatud Omeka Classic platvormile ja kasutab AvantSearch otsingut. Andmebaasi ülesehitus põhineb küll relatsioonandmebaasil, kuid nimetus „avastuslik andmebaas“ juhib Leimingeri sõnul tähelepanu andmebaasi kasutajasõbralikkust parandavatele omadustele ning kasutajaliidesele. 

„Andmebaasi loomise eesmärk oli muu hulgas ka Õpetatud Eesti Seltsi ning tema ajalooliste kogude rahvusvaheline tutvustamine ning seltsi puudutava esialgse bibliograafia laiemale avalikkusele kättesaadavaks tegemine, nii on ka kodulehel eraldi sektsioonid "Die Gesellschaft“ ja „Die Sammlungen“, mis annavad esmase sissevaate seltsi ajaloosse ja kogude loosse koos vastava bibliograafilise nimestikuga.“

Andmebaas „Õpetatud Eesti Seltsi kogud“ (Sammlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft) asub Eesti Kirjandusmuuseumi serveris aadressil: https://galerii.kirmus.ee/GEG/
Andmebaasi intellektuaalne omand kuulub Larissa Leimingerile.

Larissa Leimingeri magistritööga „Issues of Access and Context of Archival Folklore Materials: Presenting the Manuscript Collection of the Learned Estonian Society in an Explorative Database“ (Tartu Ülikool 2020) saab tutvuda:https://dspace.ut.ee/handle/10062/69928  

Larissa Leimingeri ja Aija Sakova Õpetatud Eesti Seltsi käsikirjakogul põhinev ühisartikkel arhiivimaterjalidele juurdepääsu ja nende kultuuriloolise konteksti küsimustest on leitav ajakirjast Methis nr 26/2020

 

Õpetatud Eesti Seltsi kogude teekond. Larissa Leimingeri joonis.
Õpetatud Eesti Seltsi kogude teekond. Larissa Leimingeri joonis.

 

Kas leidsid, mida otsisid? *