Kolmapäev, 12. oktoober, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu
 
„Kas sa Reed Morni oled lugenud? Naised ja proosakirjandus 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Eestis”

Me kõik teame A. H. Tammsaaret, aga kui paljud meist on kuulnud Reed Mornist? Erinevatel aegadel kirjutatud eesti kirjanduslugudes esineb teisigi naiskirjanikke, kelle looming on kaasajas olnud oluline ning keda võiks tunda ka tänapäeval. Näiteks on sõdadevahelisel perioodil kirjanduse valdkonnas tegutsenud mitmeid silmapaistavaid prosaiste, nagu Leida Kibuvits, Marta Sillaots, Reed Morn, Helga Pärli-Sillaots, Alma Toom, Irma Truupõld, Leida Tigane, Alide Ertel, Salme Kabur jt. Miks ei ole siis naiskirjanikud eesti kultuuriteadvuses sama nähtaval kohal kui mehed?

Konverents ootab arutlema naiste loodud proosakirjanduse üle, mõtestades seda, milline on olnud naisautorite roll eesti kirjandusloos alates 19. sajandi lõpust kuni II maailmasõjani. Vaatlus all on naiste kirjutatud kirjandus ning sootundliku pilgu kaudu kriitilise arusaama loomine naisautorite rollist eesti kirjanduses ning laiemalt ka ühiskonnas alates 19. sajandi lõpust.

KAVA: 

9.15–9.45 Registreerimine

9.45–10.00 Konverentsi avasõnad
Mare Kõiva (Eesti-uuringute Tippkeskus), Eret Talviste (Tartu Ülikool), Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum)

10.00–10.45 Plenaarettekanne
Eve Annuk, Eesti Kirjandusmuuseum, „Naised, (proosa)kirjandus ja kirjandusajalugu: küsimusi ja vaatenurki”

10.45–11.00 Paus 

11.00–12.00 Paneel I „Feminiseeruv moodne maailm ja ökokriitika”
Milvi Martina Piir, sõltumatu uurija, „Masinad ja mehemeel: mõningatest 20. sajandi alguse kultuurimüütidest”
Elle-Mari Talivee, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ning Kadri Tüür, Tallinna Ülikool, „Just naised kirjutasid lindudest”

12.00–13.00 Paneel II „Marta Sillaots – naine kui orkester“
Külliki Steinberg, Tartu Ülikool, „Marta Sillaots – kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija 20. sajandi alguse Eesti kultuurimaastikul”
Kärt Roomäe, Birminghami Ülikool, „Võõrkeelte kasutus Marta Sillaotsa „Anna Holmi” dialoogides: põhjused ja viisid”
 
13.00–14.30 Lõuna

14.30–15.30 Paneel III „„Uue naise“ ambivalentsed kujutusviisid“
Johanna Ross, Keel ja Kirjandus, „Moodsa naise motiiv 1910.–1920. aastate naiskirjanduses“
Merlin Kirikal, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, „Alma Ostra-Oinase „Aino” (1923) sisepõrgu kujutised kui feministliku dekadentsi näited”

15.30–15.45 Paus

15.45–16.45 Paneel IV „Reed Morni „Andekas parasiit“: modernne esteetika ja poeetika“
Indrek Ojam, Tartu Ülikool, „Parasiidi tähendus Reed Mornil”
Roland Sinirahu, Tartu Ülikool, „Reed Morn kui ekspressionist”

16.45–17.45 Paneel V „Rahvusluse ja rahvusülesuse pingeväljas”
Mari Niitra, Tartu Ülikool, „Ideaalse lapsepõlve projektsioone eesti naisautorite 1930. aastate realistlikus lasteproosas”
Eret Talviste, Tartu Ülikool, „Mõeldes rahust rongisõidu ajal ehk kui Virginia Woolf ja Leida Kibuvits oleksid kohtunud”

17.45–18.45 Arutelu jätk
Konverentsi modereerib Mirjam Hinrikus (Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)

• Konverentsist osavõtuks palume eelnevat registreeruda SIIN.

• Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tartu Ülikool (korraldustoimkond E. Annuk, E. Talviste, M. Hinrikus, E.-M. Talivee) 
• Konverentsi toetavad: Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus, TK145), Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus (PRG1667 „Tsiviliseeritud rahvuse teke: dekadents kui üleminek 1905-1940“; Horisont 2020 projekt EnviroCitizen, grant nr 872557), Tartu Ülikool (PRG934 „Kriisi tavalisuse kujutamine: diskursus, kirjandus ja pilt“)