Ilmunud on ajakirja FOLKLORE uus 92. number
30.04.2024
Ilmunud on ajakirja FOLKLORE uus 92. number.
Seekordne värske ajakirjanumber arutleb sooküsimuste teemadel.
Eve Annuki ja Piret Voolaidi artiklis arutletakse sooteemadel Eesti grafiti ja tänavakunsti näidetel. Teadlaste analüüsi eesmärgiks on tuvastada grafitis esinevad sooklišeed, illustreerides stereotüüpseid vaateid laiemast sotsiaalkultuurilisest perspektiivist ning rõhutades grafiti ja tänavakunsti rolli soostereotüüpide kujunemisel.
Rebeka Põldsam analüüsib oma artiklis homofoobseid diskursusi ja nende ajalugu Nõukogude Eestis.
Ingrid Ruudi artikkel keskendub Eesti naisarhitektide soospetsiifilistele kogemustele hilises Nõukogude ja postsotsialistlikus Eestis. Artiklis küsitakse, kas ja mil määral on kirjutamata reeglid ja eelarvamused mõjutanud Eesti naisarhitektide kogemusi arhitektuuri õppimisel, karjääri loomisel, professionaalsete ja eraelu kohustuste ühendamisel ning nende kuvandi kujundamisel (nais)disaineritena üldises mõttes.
Carola Maria Wide uurib tüdrukute initsiatsiooniteemat kolmes kaasaja kirjandusteoses.
Ahmet Demiri artikkel põhineb samuti kirjandusallikatel, arutledes metsiku naise arhetüübi üle prantsuse muinasjutus "Sinihabe" ja türgi muinasjutus "İğci Baba", mida analüüsitakse arhetüüpse kriitika põhjal. Autor väidab, et metsiku naise arhetüüp ja motiivid kahe muinasjutu puhul, nagu initsiatsioon, keelatud salaruum, vastupandamatu uudishimu teada saada, on hämmastavalt sarnased.
Esra Sazyeki artikli eesmärk on analüüsida esimest Türgi muinasjuttude kogumikku, Billur Köşk Masalları, groteski teooria kontekstis. Artikkel uurib grotesksete kujutiste tähendust ja tähtsust rahvaloos ning pakub välja meetodi kirjandustekstide lugemiseks groteskse aspekti kaudu, näidates, et see esteetiline vahend, mis on sama vana kui inimajalugu, omab juuri rahvaluules.
Caihong Zhou ja Zongmei Fu uurivad Hiina mütoloogias olevat Lääne "kuninganna ema" arhetüüpi. Artikli eesmärgiks on uurida erinevaid "kuninganna ema" aspekte nn Suure Ema arhetüübina Jungi psühholoogias ning läbi ajaloolise kirjanduse.
Kolsoum Ghazanfari ja Mohammad Seadat Asli artikli eesmärgiks on tutvustada ja analüüsida suulist rahvajuttu, mis on levinud mõnedes Luri külades Fārsi ja Kohgiluyehi ja Boyer-Ahmad'i provintsides Iraanis ning mille süžee ja jutustus vastavad Odysseuse ja hiiglase Polyphemosi mütoloogiale Odüsseia eeposes. Nende uuring näitab kultuurilist sidet Kreeka ja Iraani kohalike-algupäraste alakultuuride vahel.
Sibel Akgün arutleb oma artiklis murrete struktuuride üle sotsiaalse identiteedi loomise elemendina Bursa linna näitel, näidates, et keel on üks olulisemaid faktoreid enesekujundamisel ja -teadvustamisel.
Väljaanne sisaldab ka ülevaadet Maailma Etnoloogia ja Antropoloogia Kongressist Indias ning raamatuülevaadet.
Head lugemist!
Värske ajakirjaga saab tutvuda siin:
https://www.folklore.ee/folklore/vol92/
Ajakiri on saadaval ka meie e -poes:
